Õngitsemine

 

Allikas: [1]

Hiljutine kokkupuude õngitsemisega aitas kaasa teema valikul.

Ma töötan suures ettevõttes, kus igapäevaselt toimub tihe kirjavahetus nii organisatsiooni sees, kui ka väljaspoole. Eelmiselt nädalal postkasti tuli sisse e-kiri. Saatja tundus korrektne olevat - nimi, ettevõttenimeline domain. Ka selline ettevõtte täiesti eksisteerib Eestis. Aga sellise ettevõttega, ega isikuga meil ei ole suhted. Kirja sisus on link kutsega "*Nimi* *Perenimi* invited you to view the file". Kahtlane... Ei tee lahti. Ja ongi. Õngitsemise katse.

Õngitsemine (phishing) - rünnaku tüüp, mille tulemusel pahalane üritab varastada kasutaja isikuandmeid ja/või paroole. Kasutaja suunatakse võltsveebilehele, kus ta sisestab oma isikuandmeid, arvates, et need jõuavad õigsesse kohta. Kuid tegelikuses andmeid saab kuritegija. [2]

See sissetulnud kiri sisaldas linki õngitsemislehele ja kuritegija, kes võimalik on ka sellele saatja postkastile ligipääsu saanud, ütitas saada ettevõtte töötajate paroole. 

Ei oska väita, kuidas asjad käivad väiksemates ettevõttetes, kuid nendes suurtes ettevõtetes, kus olen töötnud, küberturbe on olulisel kohal olnud. Töötajad vähemalt kord aastas peavad läbima kohtustliku koolituse, kus ITspetsialist tutvustavad riskid ja kuritegijate meetmed, räägivad kuidas käituda võrgus, kuidas tuvastada võimaliku ohtu, toovad huvitavad näited. Koolitus lõpeb kohustusliku testimisga ja selle tulemus fikseeritakse töötaja toimikusse. 

IT-osakond aeg ajalt viib läbi ka "ostukontrolli" - saadab laiali spetsiaalselt valmistatud kirju, et saada tagasiside töötajatelt, kuidas nad jälgivad küberturbe meetmeid, kas reageerivad vastavalt saadud "õngitsemisele" ja kuidas käituvad vastavas situatsioonis.

Koolituste kord, vastavad küberturbe protseduurid ja reeglid on fikseeritud sisemistes dokumentides ja iga töötaja on kohustatud nendega tutvuma ja neid jälgima. Kuldreegel on siinkohal "kui kahtled, parem küsi".

Kasutatud allikad:

1. https://www.anti-malware.ru/files/styles/imagesize400w/public/images/source/phishing-attack-600x400.jpg?itok=HUCDr5q3

2. https://netsec.ee/mis-ongitsemine-ja-kuidas-seda-ara-tunda/

Kasuatt

Tugilahendus: MS Seeing AI

 Microsofti poolt väljatöötatud rakendus Seeing AI on loodud nõrga nägemisega või pimedatele. Rakendus on loodud tehisintellekti põhjal ja jutustab kasutajale teda ümbritsevast maailmast, mis sattub telefoni või tahvelarvuti kaamerasse.

Rakendus võimaldab täita mitu ülesannet nutitelefoni kaamera ees oleva objekti häälestamisega. 

• Räägib lühikest teksti;
• Pakub helijuhiseid prinditud lehe jäädvustamiseks ja tunneb teksti ära koos selle algse vorminguga;
• Helisignaaliga aitab leida toodetel vöötkoodi, loeb selle sisse ja tuvastab toodet;
• Tuvastab ära sõpru ja kirjeldab inimesi enda ümber ja nende emotsioone;
• Tuvastab rahatähti sularahas maksmisel;
• Kasutaja poolt loodud helitooniga annab teada ümbruse heledusest;
• Kirjeldab tajutavat värvi;
• Oskab lugeda käsitsi kirjutatud teksti;
• Tuvastab ja kirjeldab pilte teistes rakendustes.

Antud rakendus on tasuta ja kättesaadav iOS kasutajatele 19 keeles.

Tutvustavad videod on kättesaadavad Microsofti veebis. 

Allikas: https://www.microsoft.com/en-us/ai/seeing-ai

Veebide head ja vead

 Veebilehte on võimalik hinnata erinevate kriteeriumite abil. Kas puhtalt esteetiliselt - ilus ja atraktiivne või lihtne ja värvitu, funktsionaalselt - mida veebilehel saab teha, informatiivselt - mida leht sisaldab, või, näiteks, kasutajasõbralikkuselt - kas hoogu pealt saad orienteeruda või mitte.

Veebilehte on palju. Nad on erinevad. Täna omada oma veeb on juba "must have". Kuid kaugelt mitte kõik veebilehed on head. Olen kohtunud selliseid, kus on suurelt kirjas ettevõtte nimetus ja kontaktandmed. Kõik. Rohkem kodulehel ei ole midagi ettevõttest ega tegevusalast, ega juhatusest. Selline elektrooniline visiitkaart. Aga võib uhkusega kodulehe aadressi ikkagi jagada. Teistel veebilehel võib olla liiga palju informatsiooni ja vajaliku otsinguga võid jäädagi seal surfama. Ka nagu pole eriti hea, kui navigatsioon on keeruline, infot on palju ja see on peidetud erinevatesse nurkadesse. Minu jaoks veebile hinnangu andmisel üheks indikaatoriks on ema. Ta on eakas inimene, kes pole arvuti eriti agar kasutaja. Kuid e-posti kasutab, netipangas ise oma toiminguid teeb ja ostab e-poodides shop'ata. Kui ema ilma abita saab sellel veebil hakkama, siis on kasutajale sõbralik leht.

Illustreerimiseks, millised veebidel võivad olla head ja vead, ma valisin erinevaid interneti-panku. Tööalaselt ma olen mitmete erinevate netipankade kasutaja ja tahaks rääkida oma kogemusest.

Pangad on erinevad ka nende "iseteenindused" on ka erinevad. Netipanga funktsionaalsuse hindamisel peab ka arvestama panga asukohaga ja selle riigi traditsioonidega. Näiteks, Prantsusmaal on tavaline, kui sa oled avanud ühes pangaesinduses omale konto, siis ka kõik su pangaasjad käivad läbi selle kindla esinduse. Kui sa oled kolinud muusse asumisse ja soovid asju hakata ajama teise esinduse kaudu, siis ka su toimik peab kolima sinna esindusesse. Füüsiliselt. Töötaja läheb sinna kontorisse ja toob toimiku uude kohta. Loomulikult netipank ei ole siis eriti funktsionaalne ja eriti palju tehinguid see võimalda. Sarnane traditsioon "käia pangas" on ka, näiteks, USAs. All on Citibank netipangast pilt. Navigatsioon ei ole kõige parem.

Õnneks minu jaoks on olulised ainult saldod erinevatel kontodel ja raport, mille saab siin genereerida hõlmab kontosid eririikides, ehk ei pea erinevate riikide Citibank netipankadesse logima sisse.

Kui tulla tagasi Euroopasse, siis järgmised illustratsioonid on pärit Poolast. Kuigi Poolas vaikselt hakatakse ka digiallkirju kasutama, ei saa veel eriti palju asju teha läbi netipanga. Navigeerimine on suhteliselt arusaadav, kuid ka nõuab harjumist. 

Aga tuleme tagasi Eestisse. Paljud meist on harjunud, et oma rahaasju saab ajada taskust või laua tagant. Internetipanga kasutamine on argipäevane tegevus. Kuid ka Eesti pankadel netipangad on erinevad oma keerukuse ja funktsioonide poolt. Jällegi tööalaselt pean liikuma erinevate netipankade vahel ja erinevate Balti riikide vahel. 

Luminor panga uus (suhteliselt uus, peale Nordeaga lahkuminekust) vaja harjumist. Kui teistel suurte pankade netipankades menüü on üldjuhul ülemisel real, siis siin peab selle otsima "burgeri" all.

Minu jaoks suureks miinuseks on see, et ole võimalik saada eelmise perioodi rahasaldo kuvarile. Sa pead kogu väljavõte alla laadima.

Väga mugav on kui sa saad ajada oma eraasju ja firmaasju ühe logimisega. Ehk on võimalik valida ja muuta vaadet. SEB, Swedbank ja Luminor võimaldavad sellist liikumist: kui valid olles Ärikliendina sees, võid vajutada Eraisik, ja sul on kohe teine vaade, ilma uuesti sisselogimiseta. Swedbank netipank aga võimaldab ka kolme riikide vahel navigeerimist. Väga suur pluss on see, et kõigis kolmes riigis Swedbank netipanga struktuur ja funktsioonid on samad. Kui Eesti netipangas oled, näiteks, saldot vaatamas, ja valid rippmenüüst LV või LT, sa oled nüüd vastava riigi netipangas ka saldot vaatamas. Ehk sul ei ole vaja ekstra kasutajat luua, menüü on sama ja lihtne otsida ja aru saada, mida teed.

Nagu medalil on kaks poolt, ka siin on teine äärmus - liigne funktsionaalsus. Kui võrrelda SEB, Swedbank ja Luminori netipanga kaudu kättesaadavad võimalused, minu subjektiivse arvamuse kohaselt, Swedbank netipangas on neid liiga palju. Kui pöördud panka küsimusega, töötaja suunab sind netipanga kaudu selle lahendada. Kuid kui hakkad otsima, kust täpsemalt küsimusele lahendus asub, ei pruugi hoogu pealt leidagi.

Lõpetuseks soovin öelda, et mõõdukus ja tasakaal on olulised, kuid neid saavutada on raske. Mõnedele meeldib, kui on leht on lihtne, must-valge, teised aga eelistavad "high tech" varianti. Kuid peab arvestama, et enamus kasutajatest on ikkagi tavalised inimesed, kes ei istu 24/7 arvuti taga, kellele internet ja oma rahaasjade ajamine võrgus võivad olla stressirikkad. Seega on oluline teha "virtuaalse pangakontori" külastuse mugavaks ja meeldivaks.

Ühest arendus- ja ärimudelist

 Ühe arendusmudeli illustratsiooniks mul on tuua projekti, mille kallal ise töötan töö juures. Teatud põhjustel ma ei saa sügavalt detailidesse minna, kuid kui kirjeldada lühidalt, siis tegemist on osakonna sisemise lahendusega spetsiifiliste andmete kogumiseks, töötlemiseks ja kuvamiseks. Hulgad majandusliku sisuga andmeid teatud regulaarsusega peavad olema esitatud ettevõtte juhkonnale. Kuna tegemist on nn "one man show-ga" - teen ise ja üksi, ja mul on vabad käed tähtaja suhtes - "nice to have", siis kasutan iteratiivse mudeli. Raport, mis peab lõpus valmis saama, koosneb erinevatest andmete plokidest, mis ei sõltu üksteisest. Seega saan töötada nende plokide realiseerimise üle eraldi. Iga ploki töötlemine on iseseisev protsess ning kui lõpetan ühega, saan üle minna teise jupi juurde ning töö algab algusest peale. Kui kõik need tükid saavad valmis, siis nende plokide tulemusi kuvatakse koondandmetena lõplikus raportis.

Ärimudeli näitena ma tooks antiviiruse programmide tootjaid, mis illustreerivad Freemium mudelit. Võtame, näiteks, Avast Software. Ettevõtte kodulehelt saab alla laadida tasuta versiooni, mis pakub kasutajale põhilist standardset lahendust seadme kaitsmiseks. Kui kasutaja soovib kaitset laiendada, lisada erivõimalused, pluginid, siis see juba on pakutud teatud tasu eest. Samas, et mitte osta kassi kotis, on võimalik võtta lahendused proovimiseks teatud perioodiks. Tavaliselt tasuta prooviperiood on kuni 30 päeva. Kui see aeg on möödas, siis saab otsustada, kas soovid jätkata kasutamist ja oled valmis maksma selle võimaluse eest.

Arvustus Eric S. Raymondi "Kuidas saada häkkeriks" (Hacker-HOWTO) kohta

 Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (tõlges eesti keelde) on lihtne ja huvitav lugeda. Defineerides ja kirjeldamises häkkerit, autor võrdluseks toob nimetust "kräkker". Kui enamik meist kuuldes sõna "häkker", kujutab endale ette petturit, kes arvutisse sissemurrab, siis tegelikult see on "kräkkeri" kirjeldus. Pärishäkkerid loovad asju, kräkkerid lõhuvad neid.

Eric S. Raymond on arvamusel, et selleks, et saada häkkeriks, sa pead uskuma ja võtma omaks järgmised mõtted:

• Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist;

• Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda;

• Igavus ja nüridus on kurjast;

• Vabadus ja hea;

• Suhtumine ei asenda kompetentsi.

Lisaks sisemisele suhtumisele on vajalikud ja olulised kindlad oskused, mille abil tulevane häkker saab asju muutma hakata. Komplekt peab sisaldama:

• Programmeerimiskeelte oskust - parem on osata kõik viis:  Python, C/C++, Java, Perl ja LISP;

• Üht avatud lähtekoodiga Unixitest ja oskust seda kasutama - teistes suletud koodiga operatsioonsüsteemides ei ole võimalik nende koodi lugeda ega muuta ning Unix on Interneti opsüsteem;

• Oskust kasutada veebi ja kirjutada HTMLi - lehel peab olema sisu, see peab olema huvitav ja kasulik teistele;

• Inglise keele oskust piisaval määral - inglise keel on töökeel ning häkkerikultuuris osalemiseks peab oskama ennast väljendada korrektses keeles.

Staatus kingikultuuris on järgmine oluline siht. Häkkerlus püsib reputatsioonil. Järgmised viis tegevust aitavad häkkerite seas austuse saada:

• Tarkvara kirjutamine avatud lähtekoodiga;
• Abi avatud lähtekoodiga tarkvara testimises ja silumises;
• Kasuliku teabe avaldamine;
• Abi infrastruktuuri hooldamises;
• Häkkerikultuuri teenimine ja levitamine.

Kokkuvõtteks võin öelda, et loetud material oli minu jaoks kasulik, pani vaatama häkkerlusele teisest vaatenurgast. Nagu paljud teisedki, ajasin sassi "häkkeri" ja "kräkkeri". Mu esimene assotsiatsioon kuuldes "häkker" oli kriminaalmaailmaga. Nagu paljudes filmides häkkeri kuju on, tark ja osav inimene, kes mänguliselt saab keerukatesse süsteemidesse sisse. 

Juht eri rollis

Juhil võib olla palju eri rolle. Illustreerimiseks paar nendest ma valisin kaht silmapaistvat tuntud inimest meie naaberriikidest- Daniel Ek ja Kati Levoranta.

"Arengumootor"

Daniel EK (sündinud 21.02.1983) on Rootsi ettevõtja, kes on 2006. aastal koos Martin Lorentzon´ga asutanud Spotify - muusika striimimise teenus, mis annab ligipääsu üle 30 miljonile muusikapalale. Nooruses Daniel Ek tegeles veebide loomisega ja juhtis oma magamistoast veebimajutusteenuseid. Ta jättis pooleli oma õpinguid kolledžis ning töötas mitmes veebipõhises ettevõttes enne, kui asutas oma veebiturundusettevõtte Advertigo, mille müüs 2006.a. maha ettevõttele Tradedoubler. Seejärel ta asutas koos Tradedoubler kaasasutaja Martin Lorentzon´ga Spotify ja sai CEO. Eki uuenduslik ärimudel muusikale võrgus juurdepääsu pakkumiseks erines teistest teenustest selle poolest, et see ei hõlmanud lugude allalaadimise eest tasu. Spotify kliendid võiksid tasuta veebis voogesitatud muusikat kuulata, kui nad on valmis lubama kuva- või helireklaame. 5 või 10 dollari eest kuus abonemenditasude eest võivad tarbijad reklaame vältida. [1]

Täna Spotify on esindatud 184 riigis, annab tööd 7400 inimesele ja toob müügitulu 9,7 miljardit dollarit aastas. 2018.a. Spotify läks börsile.

"I'm not an inventor. I just want to make things better." [2]

"Liider"

Kati Levoranta (sündinud 30.01.1970) on olnud tuntud Soome ettevõtte Rovio Entertainment Oy tegevjuhiks. Ravio kõige kuulsaim mäng on Angry Birds, millest tehtud ka multikas ja avatud temaatiline park Soomes. Kati Levoranta tuli Ravio´sse 2012.a. peajuristina ja 2016.a. sai ettevõtte tegevjuhiks. Ta hakkas ettevõtet juhtima Ravio´le raskel ajal [3] ning ettevõetud sammude ja otsuste tulemusel 2017.a. käive kasvas aastaga 94%, mängude äri moodustas 56,6 mln eurot [4]. Sellest ajast ettevõte raporteeris ainult kasumist. Aasta 2020 lõpus Kati Levoranta lahkus CEO positsioonilt. Tema juhtimise ajal ettevõte tuli kahjumist välja ja sai avalikuks Nasdaq Helsinki börsile mineku tulemusel.

"​I hope to inspire people; I listen to them and try to make sure they have all the tools they need, and that they can inhabit an environment where they can succeed over and over again in their daily work. I’m there for them not the other way around."[4]

Kasutatud allikad:

1. https://www.britannica.com/biography/Daniel-Ek
2. https://www.forbes.com/profile/daniel-ek/?sh=557b600f46ab
3. https://www.gamesindustry.biz/articles/2015-12-09-rovio-ceo-stepping-down-after-one-year-on-the-job
4. https://medium.com/atomico/meet-rovio-ceo-kati-levoranta-3ff30387515a

Proff või käsitööline?

Mille poolest erineb käsitööline sama ala proffist? Aga kes on kes? Kas kojamees, kes koristab õues 20 aastat, on käsitööline või proff?

Ma asendaks sõna "käsitööline" "spetsialisti" vastu parema arusaamise saavutamiseks. Siin kontekstis "spetsialisti" all ma mõtlen inimest, kes teab mida teeb, ta oskab seda teha, teeb hästi. Kuid ta ei arene. Ta on rahul oma rutiiniga, teab oma tööd põhjalikult ja ei ole motiveeritudki midagi muuta.

Proff on oma ala spetsialist, kuid, minu arust, põhiliseks erinevuseks on tema uudishimu, soov areneda, olla kursis ala tendetside ja arengutega, võib-olla ka luua uusi tendentse. 

Arvestades isikuomadusi, ma jagaks proffid kahte gruppi.

Esimese tüüpi proffid on head suhtejad, aktiivsed sotsiaalselt, oskavad organiseerida tööd, deligeerida ülesandeid, hinnata tulemusi oma kogemuse ja oskuste pealt. Samas nad võivad mitte teada sellest asjast peensusi ja kõike detailselt, kuid neil on võtta spetsialiste, kes teavad. Sellist tüüpi proff oskab motiveerida oma meeskonda, toetada ja aidata. Need sellised meeskonna liidrid.

Teist tüüpi proffid on pigem vastupidised. Nad teavad sellest asjast, millega tegelevad, kõike. Nad eksperimenteerivad, uurivad, loevad juurde, jagavad oma teooriaid. Kuid olles "omas mullis" neil võivad olla oma eripärad sotsialiseerumisel, omad konksud ja kiiksud. Kuid kui on vaja kaasata just ala eksperdi, kelleks tavaliseks sellised proffid on, peab leppima nende eripärasustega. 

Igapäevases elus loomulikult ei kõik nii must-valge. Iga inimene on unikaalne ning erinevates situatsioonides on kasulikum kaasata erinevaid inemisi, arvestades nende tugevamaid omadusi.

Copyleft ja selle mõju litsentsivalikule

Põhiliseks dokumendiks, millega on sätistatud tarkvara kasutaja õigused ja kohustused, on litsentsileping (licence agreement), mis on alati tootega kaasas kas paberkandjal või elektrooniliselt. Litsentsi tüübid võib jaotada kahte gruppi: lihtlitsents ja ainulitsents.

Lihtlitsents - litsentsiandja pärast litsentsi väljastamist saab ise litsentsi objekti kasutada ja/või anda kolmandatele isikutele lihtlitsentsi alusel kasutada.

Ainulitsents -  litsentsi objekti saab kasutada ainult litsentsisaaja ja looja teatud tingimustel.

Lihtlitsentsi saab omakorda jagada kolmeks tüübiks - avatud, tasuta ja tinglikult tasuta [1]. Avatud litsentsiga (Open Source) on avatud lähtekoodiga programmid, mida saab modifitseerida. Tasuta kasutamise litsents on, näiteks, GPL, Postcardware. Tinglikult tasuta litsents on, näiteks, ShareWare.

Eksisteerib neli põhilist avatud litsentseerimise mudelit [2].

Avalik omand (Public domain): kõige vabam ja rohkem lubad litsentsi tüüp. Kui tarkvara on üldkasutatav, võib igaüks seda muuta ja kasutada ilma piiranguteta. Kuid see ei tähenda, et kui koodis pole litsentsi tüüp viidaatud, et see vaikimisi on avaliku omandi litsentsiga.

Lubav (Permissive): on tuntud ka kui Apache tüüpi või BSD tüüpi litsentsid, mis minimaalsed piirangud tarkvara modifitseerimisele ja jagamisele. See tarkvara litsentsi tüüp on võib-olla kõige levinum tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaraga kasutatav litsents. Peale Apache litsentsi ja BSD litsentsi on teine populaarne variant MIT litsents.

LGPL (GNU Lesser General Public License): lubab teil oma tarkvara ühendada avatud lähtekoodiga teekidega. Kui kompileerite või lingite LGPL-litsentsiga teegi lihtsalt oma koodiga, saate oma rakenduse väljastada mis tahes soovitud litsentsi, isegi varalise litsentsi alusel. Kuid kui aga muudate teeki või kopeerite selle osad oma koodi, peate oma rakenduse välja andma samadel tingimustel nagu LGPL.

Copyleft: nimetus on tekkinud kui vastand autoriõiguse (ingl Copyright) litsentsidele, kuid see ei tähenda, et autoriõigus on litsentsiga kaotatud. Selle litsentsi põhikontseptsioon on see, et kasutajal on õigus lähtekoodi vabalt kasutada, kopeerida, muuta ja levitada, kuid loodud tuletistel peavad olema tagatud samad vabadused sama litsentsi alusel. Mõned copyleft litsentsid võimaldavad vabastada ainult muudetud koodi; teised nõuavad, et vabastaksite kogu rakenduse sama litsentsi alusel. Üks levinumaid piiravaid litsentse on GNU GPL. Selle modifitseeritud variant on AGPL, mis on loodud nende programmide jaoks, kus pole serverites käivitamine välistatud.

Arvestades copyleft põhimõtteid, litsentsid saab omakorda jagada järgmiselt [3]:

• ilma copyleft'ta litsents: ei nõua tuletiste lähtekoodi avaldamist; kasutajal on vabadus valida millise litsentsi alusel oma loodud või modifitseeritud tarkvara levitab. Näiteks, BSD ja Apache litsentsid.
• nõrk või failipõhine copyleft: kuigi kasutaja on kohustatud jagada tarkvara ja selle tuletised sama litsentsi alusel, moodulite tasemel on lubatud tarkvara linkida mittevaba tarkvaraga. Näided: MPL, GNU LGPL.  
• tugev copyleft: kasutaja on kohutstatud levitama sama litsentsi alusel tarkvara ja selle sisaldavaid suuremaid tarkvarasüsteeme. Näiteks, GNU GPL.
• ülitugev copyleft: selle litsentsiga tuleb lähtekoodi avalikustada mitte ainult interneti kasutajatele, kuid ka kõigile neile, kes kasutavad tarkvara arvutivõrgus alla laadimata serveritel. Sellise litsentsi näideks on AGPL, EUPL.

Avatud lähtekoodiga litsenseerituid komponente saab üldiselt kasutada seni, kuni on säilitatud kõik autoriõigused. Kuid sai kasutatud komponent, mis on litsentsiga piiratud, võib tekkida kohtustus väljastada tarkvara ka sama litsentsi alusel. Niikaua kui saab hallata avatud lähtekoodi kasutamist (on teadmine, mis on teie koodibaasisi ja millised litsentsid on lisatud), saab juhtida ka õiguslikku riski. 

Avatud lähtekoodiga litsentsiriski muu hulgas saab kategoriseerida arvestades õiguslikku mõju, kui on kasutatud komponendid, millel on teatud litsents.

Madal risk. Sellisteks on Apache ja MIT litsentsid, kuna neid on lihtne täita - tavaliselt peab alles jätma autoriõiguse teatise, kuid lähtekoodi ei pea avalikustama.

Keskmine risk. Nõrgad copyleft litsentsid on keskmise riskiga, kuna koodi modifitseerimisel peab väljastama muudatused (mitte kogu rakendus) sama litsentsi alusel. Näidetena võib tuua Mozilla ja Eclipse Public litsentsid.

Kõrge risk. Piiravate litsentsidega kaasneb suur õiguslik risk. Kui kasutate komponenti ühega neist litsentsidest, võib teil olla seaduslik kohustus vabastada kogu rakenduse kood. Näited on GNU GPL ja GNU LGPL.

Teadmine, mis täpselt on koodibaasis, aitab juhtida litsentside kasutamisega seotud riski. Tänapäeval on olemas ka spetsiaalsed programmid, mis skannivad kasutaja koodibaasi avatud lähtekoodiga komponentide ja koodilõikude leidmiseks ning tagastavad nendega seotud litsentside loendi, samuti teadaolevad haavatavused ja muu olulise teabe.

Kasutatud allikad:

1. https://habr.com/ru/post/275995/ [17.03.2022]

2. https://www.synopsys.com/blogs/software-security/5-types-of-software-licenses-you-need-to-understand/ [17.03.2022]

3. https://digikogu.taltech.ee/en/Item/32c11c62-efb7-4a2d-aaca-bd3eee473891 [17.03.2022]

Piraadipartei ja autoriõiguse reform

Piraadipartei sai alguse jaanuaris 2006 Rootsis. Selle eesmärk on reformida autorikaitseseadust ja patentidega seotud seadusi. Eesti piraadipartei avaldas oma manifesti juunis 2009 [1].  Tänaseks liikumisega on liitunud 30 riiki [2].

Allikas:http://www.piratpartiet.se/

Aastas 2012 liikumise asutajad Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid raamatu The Case For Copyright Reform [3], milles tegid konstruktiivseid ettepanekuid autoriõiguse reformeerimiseks. Kokkuvõtlikult need punktid on järgmised:

Moraalsed õigused muutumatud. Autor peab olema ära tuntud, tuvastatav. Autoril peavad ja jäävad kõik moraalsed õigused oma teosele. 

Vaba jagamine mitte kommertsilistes eesmärkides. Tänaste tehnoloogiatega on lihtne leida ja saada informatsiooni või autoriõiguse objekte võrgust ja kasutada seda tasuta. Eesti Autoriõigus ütleb, Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 (1)). Kuid kuidas olla kindel, et sa kasutad "õiguspäraselt avaldatud teose"? Teos, mis ebaseaduslikult sai Interneti, on reeglina juba õiguspäraselt avaldatud. Seega võib jõuda järeldusele, et igasugune kopeerimine võrgust on õiguspärane. See kindlasti kahjustab autori huve. Samal ajal, kui võtta seisukohta, et internetist ebaseaduslikult kättesaadavaks tehtud asjade kopeerimine on alati ebaseaduslik, siis internetikasutajate huvid ja õigused on kahjustatud. 

20 aastat kommetsmonopolile. Tänases Autoriõiguse seaduse redaktsioonis autoriõigus  kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud. Piraadipartei teeb ettepaneku lühendada selle 20 aasta peale. Minu arvates, sõltuvalt autoriüiguse objektist aeg võib olla erinev. Näiteks, muusika, andmebaasid, lavastused, loengud jne võivad olla ka lühema autorikaitse perioodiga, kui 70 aastat.

Registreerimine 5 aasta pärast. Mõistlik ettepanek. Kui autoril on huvi olla teatud teose autoriks, siis autor peab olema tuvastatav. Minu arvates, see aeg, mille saabumisel, autorlusus peab olema fikseeritud, võib isegi lühem olla - näiteks, 3 aastat.

Tasuta näidised. Teiste autorite teostest osade kasutamine uute asjade loomisel on ka autoriõigusega kaitstud. See on takistuseks loomingus, kui tehatakse elemente kasutada uute teoste sees. Ei pruugi alati leida autorit, saada luba või saavutada kompromissi olemasolevate teoste elementide rakendamiseks. Reeglistik, mis paneks paika sellisteks juhtudeks ja annaks võimalusi teatud juhtumitel osa teostest reprodutseerimiseks loominguses, positiivselt mõjutaks uute teoste loomisele.

DMR-i keeld. DMR on akronüüm "Digital Rights (või "Restrictions") Management" ja tähendab, et vaatamata seadustest tulenevatele õigustele on  tehnoloogiad, mis saavad piirata kasutajatele ligipääsu teostele või nende kasutamist. See pole õiglane, kui kasutaja õigused, mis on tagatud seadusega, on piiratud organisatsiooni poolt. Samas, kui piirang tuleneb tehnoloogiast, näiteks, Internetipanga süsteem korrektselt töötab teatud browserites, siis ei saa seda mõjutada ja survestada panka töötada välja rakendist iga võimaliku browseri jaoks.

Kasutatud allikad:

1. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27689721/eesti-piraadipartei-ullitas-manifesti [11.03.2022]

2. https://pp-international.net/pirate-parties/ [11.03.2022]

3. http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The Case For Copyright Reform (2012) Engstrom-Falkvinge.pdf [11.03.2022]

Netiketist

 

Allikas: https://www.lessonplansdigger.com/2015/07/10/5-minute-speaking-activity-netiquette/

Igas ühiskonnas on omad käitumisreeglid. Nii ka võrgus, mis on omaette ühiskond, kehtivad omad - "netikett".  Vastavalt Virginia Shea poolt sõnastatud reeglitele [1], võrgus peaks järgima sellist käitumist:

• Ole inimene;
• Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus;
• Tea, kus sa oled;
• Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust;
• Näe võrgus hea välja;
• Jaga oma teadmisi;
• Aita piirata sõimusõdu;
• Austa teiste inimeste privaatsust;
• Ära kuritarvita oma võimu;
• Andesta teistele nende eksimused.

Mõeldes enda käitumise peale võrgus ja võrreldes selle nende reeglitega, tundub, et paljud nendest reeglitest on üsna loomulikud. Mu arvates, iga intelligentne ja viisakas inimene nii tavaelus, kui ka võrgus käitub samal viisil. Ta ei tee vahet, kas suhtleb näost näkku või teine pool on eraldatud kuvariga. Kahjuks aga pole kõik netikasutajad viisakad. 

Kui võrrelda interneti tavaeluga, võrgus kõik me oleme julgemad. Tänaval võib-olla sa ei julge võõraste inimestega kohe juttu ajada, võrgus aga vabalt. Tavaelus "väike inimene" ei julgeks sõimata näo täis teisi, kellel on mu arvamus mingis küsimuses, võrgus aga ta saab ennast välja elada nii, et mõned sõnad pole varem kuulnudki. Need vabaduse ja ananüüsmuse tunded lubavad kasutajatel käituda nii, nagu nad reaalsuses ei julgeks. Suheldes võrgus me ei tea, kellega me vestleme, kus ta elab, töötab ja kes ta üldse on. Kõik need faktorid julgustavad käituda ja suhelda inetult, ebaviisakalt. Keegi ju ei hakka sind otsima. Sellised tüübid ajavad inimese meelega vihale, et tekitada vastukaja, ja näitavad end siis täiel rinnal. Nende jaoks on oluline, et teine inimene kaotaks enesekontrolli ja läheks endast välja. Kuidas seda tulemust saavutada - ei ole oluline. Ma olen arvamusel, et nendel inimestel puudub elementaarne kasvatus ja tavaelus suure tõenäosusega nad on madala enesehinnanguga inimesed ning selliselt üritavad hinnagut tõsta.

Kas peab nendele vastama nende meetmetega? Osa inimestest eelistab astuda arutelust välja ja unustada. Teised aga võtavad hästi südamele ja ei saa magada öösel. Kolmandad üritavad ikkagi edasi nende ebameeldivate suhtlejatega võidelda ja lõpuks ikkagi annavad alla. Minu käitumisliin on viisakalt soovitada kõike parimat ja lahkuda. Mu närvid on mulle veel vajalikud ja teist inimest ma ei muuda, ega paranda.

Kasutatud allikad:

1. http://www.albion.com/netiquette/corerules.html [02.03.2022]

Eesti Infoühiskonna arengukava 2020: kell kukkus

Aastas 2013 sai vastuvõetud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [1]. Lugedes täna, peaagu 10 aastat hiljem, mõned püstitatud eesmärgid ja kavatsused tunduvad liiga optimistlikud ja ambitsioonikad olevad. Mõned aga on osutunud täiesti saavutatavad. Vaatame paar nendest.

Visiooni üheks punktiks on "Kõrgem tööhõive" ning eesmärgiks sai kirja pandud, et peab tekkima uusi töökohti nii Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edasi IKT) sektoris, kui ka teistes majandusharudes - kokku vähemat 50 000 spetsialist on hõivatud, mis moodustaks 4,5% koguhõivest. Vastavalt jaanuaris 2022 avaldatud uuringutulemustele [2], IKT ametialadel töötab ligikaudu 31 000 inimest, mis moodustab 4,7% kogutööhõivest. Kuigi kogutööhõivest osakaal on kasvanud ja ületanud sihtväärtuse, äriline vajadus IKT spetsialistides ei ole kaetud. Töötukassa värskelt ilmunud uuring kinnitab, et sarnaselt varasemate aastate ka preagu on tarkvaraarendajate puudus [3]. IT-valdkond mängib olulist rolli igas majandusharus. OSKA andmete järgi, tasemeõppe lõpetanute arv ei suuda katta äripoolset vajadust IT-spetsialistide järele. Ekspertide hinnangul peab pigem tegelema IKT valdkonna õppe katkestajate arvu vähendamise ja ümberõppe võimaluste suurendamisega [4]. Loodud IT Akadeemia programmi eesmärgiks on riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja ettevõtete koostöös hariduse kvaliteedi tõstmine, valdkonna teaduse arendamine ja vajaliku tööjõuressursi tagamine. 

Teiseks sihiks, mis ülaltoodud suunaga tihedalt seotud, on IKT-sektori toodete ja teenuste ekspordi osakaalu kasv kuni 20% koguekspordis. Eestis on e-teenuste kasutamine levinud. Meie jaoks on oma igapäevaste asjade ajamine, riigiga suhtlemine, tööküsimuste lahendamine kasutades arvutit või telefoni - tavaline, argipäevane tegevus. Eesti on esimene EL-riikidest, kes käivitas e-residentsuse projekt, mis võimldab ka mitteresidentidele oma asju ja äri ajada distantsilt. Info ja side teenuste ekspordi summa on suuruselt teine Eesti teenuste ekspordi struktuuris. Vastavalt Statistikaameti andmetele [5], Info ja side teenuste eksport moodustas 26,7% (559,2 mln EUR) teenuste koguekspordist.

Kasutatud allikad:

1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf [24.02.2022]

2. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf [24.02.2022]

3. https://www.tootukassa.ee/et/uudised/varske-toojouvajaduse-uuring-naitab-oskustooliste-pouda [24.02.2022]

4. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_uuringu-lyhiaruanne_2021.pdf [24.02.2022]

5. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport [25.02.2022]

Uue meedia mõju traditsioonilisele

Mis on meedia? See on lai mõiste, mis hõlmab kõiki vahendeid, mis toovad meieni informatsiooni, meelelahutust, võimalusi suhtlemiseks.

"Traditsioonilisteks" meediakanaliteks on televisioon, raadio, ajalehed, filmid, plaadid. Massmeedial on alati olnud tähtis roll ühiskonnas. Läbi meedia saab mõjutada inimesi ja nende käitumist, propageerides ja reklaamides, või avaldada meelt kritiseerides, näiteks, valitsuse kahjulikku poliitikat või andes hinnagut mingile tegule. Nii meedia suhtes mõnikord kasutatakse neljanda võimu mõistet (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). 

"Uus meedia" on lihtsamalt öeldud internetti kolinud meedia, mis hõlmab sotsiaalmeedia, elektroonilist posti, uudisteportaale, foorumeid, e-kauplemist, meelelahutust, reklaami jne. 

Veebitehnoloogiate arengu ja interneti levikuga meedia on muutunud mobiilsemaks. Kui 20-30 aastat tagasi uudiste põhiallkiteks olid televisioon ja trükiajakirjandus, siis tänapäeval me saame maailmas toimunust teada nutitelefonist. Kunagi umbes 10 aastat tagasi, kui mu töökoht asus Tallinna Kesklinnas Narva maanteel, me kolleegidega nägime aknas autoõnnetuse. Päris jube avarii - sõiduki vidinad lendasid üle Jõe - Narva mnt - Pronksi ristmiku. Delfisse juhtunust info ilmus 10-15 minuti möödumisel. Ehk võib väita, et informatsiooni saab kiiremini võrgust, kui traditsioonilistest meediakanalitest. Televisioonil ja ajalehtedel jääb ainul juba teadaolevad faktid ja "vanu" uudised korrata, arvamusi jagada ja hinnanguid anda, näiteks, kutsudes eetrisse alaeksperte.

Igapäevane elu ka on kolinud "tasku". Oma nutitelefoni abil me saame enamikku oma igapäevastest asjadest ajatud - saame infot, saame finantsküsimused (maksed, ostud, väljavõtted, isegi laenutaotlused ja investeeringud) lahendatud, inimestega suheldud - mitte ainult kõnes kuuldes, ka nägu nähes, filme vaadatud, õppitud ja palju muud. Ka usaldus infosse, mis on jagatud uue meedia kaudu on kasvanud. Kui enne võis kuulda "Aga televiisorist öeldi nii", siis täna rohkem kohtub "Internet valetama ei hakka!"

Allikas: [1]

Meedia võim mõjutada inimeste arvamust ja, kui järeldus, käitumist on laiendatud ka uuele meediale. Sõnavabadus ja võimalus avaldada arvamusi veebis nii, nagu soovid (filtreerimata, faktidele mitte toetumisel), ligipääs igasugusele info (sh ka vägivald, porno jne) igal kasutajal  - on need peamised ohud, millega kindlasti peab arvestama võrgus. Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ja oluline. Selle kaudu saab mõjutada inimesi ja nende käitumist. Kui keegi "suunamudijatest" või staaridest kirjutab oma Instagrammis, et täna on moodsad rohelised kulmud, kui palju tema jälgitatest tuleb homme sellistega tänavale?

Sotsiaalmeedia roll ja mõju on tänapäeval väga märkimisväärsed. Läbi selle liigub suurem infokogus. Kui ettevõtte soovib olla nähtav ja edukas, temal peab olema atraktiivne ja informatiivne veeb, ta peab olema nähtav ja leitav ka sotsiaalvõrkudes. Meediaettevõtted oma auditooriumi hoidmiseks ja suurendamiseks kasutavad uue meedia võimalusi lisaks traditsiooniliste. Näiteks, suuremad ajalehed lisaks paberkandjale avaldavad uudiseid ja artikkleid ja veebikeskkonnas. Kusjuures tihti elektoonilises keskkonnas on rohkem informatsiooni, detaile ja lisainfot saamine võib olla tasuline. Ajalehed muutuvad kistemaks aga portaalid sisukamaks. Uuringud kinnitavad [2], et maailmas olev situatsioon soodustab uue meedia populaarsust ja selle haru kasumite kasvu. Reuters küsitluse järgi, suuremad väljaandjad jälgivad trende, arvestavad auditooriumiga (liikudest Facebookist muude kanalite peale, mis noorte seas on populaarsemad) ning plaanivad rohkem vahendeid kulutada olemasolevate tehnoloogiate arendmiseks, kui uute väljatöötamisele.

Lõpetuseks, uus meedia on ilmtingimata uus reaalsus, uus viis infovahetamiseks, müügiks, mõjutamiseks. Tänased elutempo, tehnoloogia ja situatsioon maailmas aitavad kaasa uue meedia arengule. Aga traditsiooniline meedia läheb ka kaasa, kohandub uute tingimustega ja samuti areneb, et pakkuda tänasele nõudlikule tarbijale huvitavat, kaasaegset produkti, olgu see teleshow või päevauudised.  

Kasutatud allikad:

1. https://www.linkedin.com/pulse/social-media-might-banned-soon-heres-why-part-1-sankar [18.02.2022]
2. https://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/journalism-media-and-technology-trends-and-predictions-2022 [18.02.2022]

Lahendused, mis on teel ajalukku

Aeg ei seisa paigas. Igapäevaselt inimeste peades sündivad ideed, mis võivad elu teha lihtsamaks ja mugavaks, mis võivad asju parandada ja arendeda, millest saab alust mingi uus ja innovaatiline lahendus. Samal ajal mõned asjad muutuvad ajalooks. Tuletame meelde paar nendest, millega on ilmselt paljud kokku puutunud.

Analoog ja dial-up modemiga ühendus

Selline võrguühenduse viis on hästi illustreeritud filmis "Matrix", kus helises analooglauatelefon ja toru tõstes filmi tegelased liiklesid reaalsuste vahel.

Allikas: https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

Umbes 30 aastat tagasi, kui Eestis loodi esimene TCP/IP protokollil põhinev ühendus muu maailmaga, dial-up, ehk sissehelistamisteenus oli põhiliseks viisiks ettevõtetel ja majapidamistel võrguga ühendust saamiseks. Modemiühendus on ilmselt üks vanimaid kaugühendusi arvutustehnikas. Telefonivõrk oli 1990-ndatel aastatel väga arenenud ja muid võrke lihtsalt ei eksisteerinud. Loomulikult ei ole telefonivõrk andmeedastuseks eriti sobiv, seetõttu kasutati nendel eesmärkidel modemeid, mis moduleerivad akustilist signaali [1] sõltuvalt digitaalsest ja demoduleerivad akustilise signaali digitaalseks. Sellest ka nimi modem – modulaator-demodulaator. Nii muudeti digitaalne signaal kavalalt helisignaaliks ja siis tagasi. Andmete edastaise kiirus oli hästi madal ning ühendus ei olnud stabiilne. Tänaseks selline võrguga ühendamisviis on ajalugu.

Faksimasinad

Teiseks lahenduseks, mis on tihedas seoses telefoniliinidega, faksimasin. Kuigi esimese faksiaparaadi patent oli saadud 1843. aastal Alexander Bain poolt, tarbijate jaoks see muutus populaarseks alles 1980. aastatel [2].

Allikas: https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

Faks on telegrammi kaasaegsem versioon, mis võimaldas telefoniliini või raadioülekande kaudu kodeeirtult edastada teksti, jooniseid või fotod ühelt telefoninumbrilt teisele. Teksti või pildi saatmisel originaali ala jagatakse suureks hulgaks väikese suurusega elementideks, mis erinevad üksteisest mõne konkreetse parameetri poolest. Seejärel toimub iga elemendi järjestikune mõõtmine ja muundamine elektrivoolu väärtuseks või elektriimpulsside komplektiks ning signaali edastamine sideliini kaudu. Saaja masin muundab vastuvõetud signaali ning salvestab sissetulnud andmed - trükib teksti või pilti välja [3]. Tänasel päeval e-post, internet ja nutitelefonid peaagu asendasid faksimasinad, muutes neid kasutuks. 

Kasutatud allikad:

1. https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations [08.02.2022]

2. https://et.eferrit.com/faksimasina-ajalugu/ [08.02.2022]

3. https://www.tadviser.ru/index.php/ [08.02.2022]

Arvutite andmekandjate areng

 Vajadus salvestada ja hoida andmeid ja informatsiooni on tekkinud veel eelajaloolisel ajal, mida kinnitavad koobastes leitud joonised. Sajandite jooksul andmetesalvesti kuju, suurus ja infohoidmise maht on tunduvalt muutunud. Arvutite ilmumisega mahukate ja lihtsalt kasutatavate andmekandjate arendamine on muutunud eriti aktuaalseks. Oma evolutsioonis salvesti on läbinud kujumuutmise etapid perfokaardist ja -lindist kuni pilveni. Vaatleme mõned nendest andmekandjatest lähemalt. 

Andmete salvestamine magnettraadile

Üheks meetodiks andmete salvastamiseks on magnetiseerida midagi õigetes kohtades ja pärast selle magnetvälja sisse lugeda. Sellel põhimõttel põhineb mälu magnettradil, magnetlilindil, magnettrummelil ja kõvakettal.

Allikas: https://thecode.media/vintage-memory/

Tööprintsiip on sarnane vanade rull-rulli magnetofonide omaga: ühel rullil on traat erimetallist, traat liikumisel teisele rullile läbis magnetist, mis lülitus sisse kui on vaja salvestada 1 ja lülitus välja, kui väärtus on 0. Andmete sisselugemiseks on vajalik samuti magnet, mis püüab need magnetiseeritud väljad kinni [1]. Sarnane tehnoloogia andmete salvestamiseks oli kasutusel lennukites mustades kastides. 

Andmete salvestamine magnettrummelile

Magnettrummel on veel üks viis, kuidas andmeid saab salvestada kasutades magnetit. See on suur ferromagnetiga kaetud metallsilinder, mille ümber oli hulk lugemispeasid, igaüks omal rajal [2].

Allikas: https://www.wikiwand.com/ru/Engineering_Research_Associates

Magnettrummelid olid kasutusel 1950-1960.ndatel seni, kuni nende asemele on tulnud kõvakettad suurema mahuga.

Andmete salvestamine diskidele

CD-plaat ja hiljem DVD-plaat on optiline andmekandja diski kujul. Esimene CD on ilmunud 1982. aastal ja sellele sai mahtuda umbes 700MB andmeid, mis oli tunduvalt rohkem, kui tollajalisel kõvakettal. Digitaalsed andmed salvestatakse sellele plastkandjale mikrosüvendite kujul. Info salvestamine ja lugemine toimub laseriga.[3]

Allikas: https://farm1.static.flickr.com/144/391666511_96a821944d_o.jpg

2002 aastal maailmale tutvustati kaks uut erinevat ja ühildamatud formaati - HD DVD ja Blu-Ray Disc (BD). Mõlema puhul kasutatakse sinise värvi laser lainepikkusega 405nm, mis võimaldab salvestada andmeid suurema tihedusega, seega ka suuremas mahus - kuni 45GB HD DVD plaadil ja kuni 128GB BD diskil [4]. 

Kuigi poodides veel kohtub diske muusikaga ja filmidega, argipäevaselt andmete hoidmiseks me kasutame juba teisi kandjaid - mälupulgad ja pilved. Paljudel kaasaegsetel arvutitel ei ole enam plaatide lugejaid ja ilmselt varsti diskid on ka ajalugu, nagu, näiteks, floppy-diskid.

Kasutatud allikad:

1. https://thecode.media/vintage-memory/ [04.02.2022]
2. https://www.wikiwand.com/en/Drum_memory [04.02.2022]
3. http://informat444.narod.ru/museum/1_17-8.htm [04.02.2022]

4. https://gagadget.com/15739-evolyutsiya-kompyuternyih-nositelej-informatsii/ [04.02.2022]