Arvutite andmekandjate areng

 Vajadus salvestada ja hoida andmeid ja informatsiooni on tekkinud veel eelajaloolisel ajal, mida kinnitavad koobastes leitud joonised. Sajandite jooksul andmetesalvesti kuju, suurus ja infohoidmise maht on tunduvalt muutunud. Arvutite ilmumisega mahukate ja lihtsalt kasutatavate andmekandjate arendamine on muutunud eriti aktuaalseks. Oma evolutsioonis salvesti on läbinud kujumuutmise etapid perfokaardist ja -lindist kuni pilveni. Vaatleme mõned nendest andmekandjatest lähemalt. 

Andmete salvestamine magnettraadile

Üheks meetodiks andmete salvastamiseks on magnetiseerida midagi õigetes kohtades ja pärast selle magnetvälja sisse lugeda. Sellel põhimõttel põhineb mälu magnettradil, magnetlilindil, magnettrummelil ja kõvakettal.

Allikas: https://thecode.media/vintage-memory/

Tööprintsiip on sarnane vanade rull-rulli magnetofonide omaga: ühel rullil on traat erimetallist, traat liikumisel teisele rullile läbis magnetist, mis lülitus sisse kui on vaja salvestada 1 ja lülitus välja, kui väärtus on 0. Andmete sisselugemiseks on vajalik samuti magnet, mis püüab need magnetiseeritud väljad kinni [1]. Sarnane tehnoloogia andmete salvestamiseks oli kasutusel lennukites mustades kastides. 

Andmete salvestamine magnettrummelile

Magnettrummel on veel üks viis, kuidas andmeid saab salvestada kasutades magnetit. See on suur ferromagnetiga kaetud metallsilinder, mille ümber oli hulk lugemispeasid, igaüks omal rajal [2].

Allikas: https://www.wikiwand.com/ru/Engineering_Research_Associates

Magnettrummelid olid kasutusel 1950-1960.ndatel seni, kuni nende asemele on tulnud kõvakettad suurema mahuga.

Andmete salvestamine diskidele

CD-plaat ja hiljem DVD-plaat on optiline andmekandja diski kujul. Esimene CD on ilmunud 1982. aastal ja sellele sai mahtuda umbes 700MB andmeid, mis oli tunduvalt rohkem, kui tollajalisel kõvakettal. Digitaalsed andmed salvestatakse sellele plastkandjale mikrosüvendite kujul. Info salvestamine ja lugemine toimub laseriga.[3]

Allikas: https://farm1.static.flickr.com/144/391666511_96a821944d_o.jpg

2002 aastal maailmale tutvustati kaks uut erinevat ja ühildamatud formaati - HD DVD ja Blu-Ray Disc (BD). Mõlema puhul kasutatakse sinise värvi laser lainepikkusega 405nm, mis võimaldab salvestada andmeid suurema tihedusega, seega ka suuremas mahus - kuni 45GB HD DVD plaadil ja kuni 128GB BD diskil [4]. 

Kuigi poodides veel kohtub diske muusikaga ja filmidega, argipäevaselt andmete hoidmiseks me kasutame juba teisi kandjaid - mälupulgad ja pilved. Paljudel kaasaegsetel arvutitel ei ole enam plaatide lugejaid ja ilmselt varsti diskid on ka ajalugu, nagu, näiteks, floppy-diskid.

Kasutatud allikad:

1. https://thecode.media/vintage-memory/ [04.02.2022]
2. https://www.wikiwand.com/en/Drum_memory [04.02.2022]
3. http://informat444.narod.ru/museum/1_17-8.htm [04.02.2022]

4. https://gagadget.com/15739-evolyutsiya-kompyuternyih-nositelej-informatsii/ [04.02.2022]