reede, 25. veebruar 2022

Eesti Infoühiskonna arengukava 2020: kell kukkus

Aastas 2013 sai vastuvõetud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [1]. Lugedes täna, peaagu 10 aastat hiljem, mõned püstitatud eesmärgid ja kavatsused tunduvad liiga optimistlikud ja ambitsioonikad olevad. Mõned aga on osutunud täiesti saavutatavad. Vaatame paar nendest.

Visiooni üheks punktiks on "Kõrgem tööhõive" ning eesmärgiks sai kirja pandud, et peab tekkima uusi töökohti nii Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edasi IKT) sektoris, kui ka teistes majandusharudes - kokku vähemat 50 000 spetsialist on hõivatud, mis moodustaks 4,5% koguhõivest. Vastavalt jaanuaris 2022 avaldatud uuringutulemustele [2], IKT ametialadel töötab ligikaudu 31 000 inimest, mis moodustab 4,7% kogutööhõivest. Kuigi kogutööhõivest osakaal on kasvanud ja ületanud sihtväärtuse, äriline vajadus IKT spetsialistides ei ole kaetud. Töötukassa värskelt ilmunud uuring kinnitab, et sarnaselt varasemate aastate ka preagu on tarkvaraarendajate puudus [3]. IT-valdkond mängib olulist rolli igas majandusharus. OSKA andmete järgi, tasemeõppe lõpetanute arv ei suuda katta äripoolset vajadust IT-spetsialistide järele. Ekspertide hinnangul peab pigem tegelema IKT valdkonna õppe katkestajate arvu vähendamise ja ümberõppe võimaluste suurendamisega [4]. Loodud IT Akadeemia programmi eesmärgiks on riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja ettevõtete koostöös hariduse kvaliteedi tõstmine, valdkonna teaduse arendamine ja vajaliku tööjõuressursi tagamine. 

Teiseks sihiks, mis ülaltoodud suunaga tihedalt seotud, on IKT-sektori toodete ja teenuste ekspordi osakaalu kasv kuni 20% koguekspordis. Eestis on e-teenuste kasutamine levinud. Meie jaoks on oma igapäevaste asjade ajamine, riigiga suhtlemine, tööküsimuste lahendamine kasutades arvutit või telefoni - tavaline, argipäevane tegevus. Eesti on esimene EL-riikidest, kes käivitas e-residentsuse projekt, mis võimldab ka mitteresidentidele oma asju ja äri ajada distantsilt. Info ja side teenuste ekspordi summa on suuruselt teine Eesti teenuste ekspordi struktuuris. Vastavalt Statistikaameti andmetele [5], Info ja side teenuste eksport moodustas 26,7% (559,2 mln EUR) teenuste koguekspordist.



Kasutatud allikad:

1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf [24.02.2022]
2. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf [24.02.2022]
3. https://www.tootukassa.ee/et/uudised/varske-toojouvajaduse-uuring-naitab-oskustooliste-pouda [24.02.2022]
4. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_uuringu-lyhiaruanne_2021.pdf [24.02.2022]
5. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport [25.02.2022]


reede, 18. veebruar 2022

Uue meedia mõju traditsioonilisele

Mis on meedia? See on lai mõiste, mis hõlmab kõiki vahendeid, mis toovad meieni informatsiooni, meelelahutust, võimalusi suhtlemiseks.

"Traditsioonilisteks" meediakanaliteks on televisioon, raadio, ajalehed, filmid, plaadid. Massmeedial on alati olnud tähtis roll ühiskonnas. Läbi meedia saab mõjutada inimesi ja nende käitumist, propageerides ja reklaamides, või avaldada meelt kritiseerides, näiteks, valitsuse kahjulikku poliitikat või andes hinnagut mingile tegule. Nii meedia suhtes mõnikord kasutatakse neljanda võimu mõistet (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). 

"Uus meedia" on lihtsamalt öeldud internetti kolinud meedia, mis hõlmab sotsiaalmeedia, elektroonilist posti, uudisteportaale, foorumeid, e-kauplemist, meelelahutust, reklaami jne. 

Veebitehnoloogiate arengu ja interneti levikuga meedia on muutunud mobiilsemaks. Kui 20-30 aastat tagasi uudiste põhiallkiteks olid televisioon ja trükiajakirjandus, siis tänapäeval me saame maailmas toimunust teada nutitelefonist. Kunagi umbes 10 aastat tagasi, kui mu töökoht asus Tallinna Kesklinnas Narva maanteel, me kolleegidega nägime aknas autoõnnetuse. Päris jube avarii - sõiduki vidinad lendasid üle Jõe - Narva mnt - Pronksi ristmiku. Delfisse juhtunust info ilmus 10-15 minuti möödumisel. Ehk võib väita, et informatsiooni saab kiiremini võrgust, kui traditsioonilistest meediakanalitest. Televisioonil ja ajalehtedel jääb ainul juba teadaolevad faktid ja "vanu" uudised korrata, arvamusi jagada ja hinnanguid anda, näiteks, kutsudes eetrisse alaeksperte.

Igapäevane elu ka on kolinud "tasku". Oma nutitelefoni abil me saame enamikku oma igapäevastest asjadest ajatud - saame infot, saame finantsküsimused (maksed, ostud, väljavõtted, isegi laenutaotlused ja investeeringud) lahendatud, inimestega suheldud - mitte ainult kõnes kuuldes, ka nägu nähes, filme vaadatud, õppitud ja palju muud. Ka usaldus infosse, mis on jagatud uue meedia kaudu on kasvanud. Kui enne võis kuulda "Aga televiisorist öeldi nii", siis täna rohkem kohtub "Internet valetama ei hakka!"

Allikas: [1]

Meedia võim mõjutada inimeste arvamust ja, kui järeldus, käitumist on laiendatud ka uuele meediale. Sõnavabadus ja võimalus avaldada arvamusi veebis nii, nagu soovid (filtreerimata, faktidele mitte toetumisel), ligipääs igasugusele info (sh ka vägivald, porno jne) igal kasutajal  - on need peamised ohud, millega kindlasti peab arvestama võrgus. Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ja oluline. Selle kaudu saab mõjutada inimesi ja nende käitumist. Kui keegi "suunamudijatest" või staaridest kirjutab oma Instagrammis, et täna on moodsad rohelised kulmud, kui palju tema jälgitatest tuleb homme sellistega tänavale?

Sotsiaalmeedia roll ja mõju on tänapäeval väga märkimisväärsed. Läbi selle liigub suurem infokogus. Kui ettevõtte soovib olla nähtav ja edukas, temal peab olema atraktiivne ja informatiivne veeb, ta peab olema nähtav ja leitav ka sotsiaalvõrkudes. Meediaettevõtted oma auditooriumi hoidmiseks ja suurendamiseks kasutavad uue meedia võimalusi lisaks traditsiooniliste. Näiteks, suuremad ajalehed lisaks paberkandjale avaldavad uudiseid ja artikkleid ja veebikeskkonnas. Kusjuures tihti elektoonilises keskkonnas on rohkem informatsiooni, detaile ja lisainfot saamine võib olla tasuline. Ajalehed muutuvad kistemaks aga portaalid sisukamaks. Uuringud kinnitavad [2], et maailmas olev situatsioon soodustab uue meedia populaarsust ja selle haru kasumite kasvu. Reuters küsitluse järgi, suuremad väljaandjad jälgivad trende, arvestavad auditooriumiga (liikudest Facebookist muude kanalite peale, mis noorte seas on populaarsemad) ning plaanivad rohkem vahendeid kulutada olemasolevate tehnoloogiate arendmiseks, kui uute väljatöötamisele.

Lõpetuseks, uus meedia on ilmtingimata uus reaalsus, uus viis infovahetamiseks, müügiks, mõjutamiseks. Tänased elutempo, tehnoloogia ja situatsioon maailmas aitavad kaasa uue meedia arengule. Aga traditsiooniline meedia läheb ka kaasa, kohandub uute tingimustega ja samuti areneb, et pakkuda tänasele nõudlikule tarbijale huvitavat, kaasaegset produkti, olgu see teleshow või päevauudised.  


Kasutatud allikad:

1. https://www.linkedin.com/pulse/social-media-might-banned-soon-heres-why-part-1-sankar [18.02.2022]
2. https://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/journalism-media-and-technology-trends-and-predictions-2022 [18.02.2022]



teisipäev, 8. veebruar 2022

Lahendused, mis on teel ajalukku

Aeg ei seisa paigas. Igapäevaselt inimeste peades sündivad ideed, mis võivad elu teha lihtsamaks ja mugavaks, mis võivad asju parandada ja arendeda, millest saab alust mingi uus ja innovaatiline lahendus. Samal ajal mõned asjad muutuvad ajalooks. Tuletame meelde paar nendest, millega on ilmselt paljud kokku puutunud.

Analoog ja dial-up modemiga ühendus

Selline võrguühenduse viis on hästi illustreeritud filmis "Matrix", kus helises analooglauatelefon ja toru tõstes filmi tegelased liiklesid reaalsuste vahel.

Allikas: https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

Umbes 30 aastat tagasi, kui Eestis loodi esimene TCP/IP protokollil põhinev ühendus muu maailmaga, dial-up, ehk sissehelistamisteenus oli põhiliseks viisiks ettevõtetel ja majapidamistel võrguga ühendust saamiseks. Modemiühendus on ilmselt üks vanimaid kaugühendusi arvutustehnikas. Telefonivõrk oli 1990-ndatel aastatel väga arenenud ja muid võrke lihtsalt ei eksisteerinud. Loomulikult ei ole telefonivõrk andmeedastuseks eriti sobiv, seetõttu kasutati nendel eesmärkidel modemeid, mis moduleerivad akustilist signaali [1] sõltuvalt digitaalsest ja demoduleerivad akustilise signaali digitaalseks. Sellest ka nimi modem – modulaator-demodulaator. Nii muudeti digitaalne signaal kavalalt helisignaaliks ja siis tagasi. Andmete edastaise kiirus oli hästi madal ning ühendus ei olnud stabiilne. Tänaseks selline võrguga ühendamisviis on ajalugu.

Faksimasinad

Teiseks lahenduseks, mis on tihedas seoses telefoniliinidega, faksimasin. Kuigi esimese faksiaparaadi patent oli saadud 1843. aastal Alexander Bain poolt, tarbijate jaoks see muutus populaarseks alles 1980. aastatel [2].

Allikas: https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

Faks on telegrammi kaasaegsem versioon, mis võimaldas telefoniliini või raadioülekande kaudu kodeeirtult edastada teksti, jooniseid või fotod ühelt telefoninumbrilt teisele. Teksti või pildi saatmisel originaali ala jagatakse suureks hulgaks väikese suurusega elementideks, mis erinevad üksteisest mõne konkreetse parameetri poolest. Seejärel toimub iga elemendi järjestikune mõõtmine ja muundamine elektrivoolu väärtuseks või elektriimpulsside komplektiks ning signaali edastamine sideliini kaudu. Saaja masin muundab vastuvõetud signaali ning salvestab sissetulnud andmed - trükib teksti või pilti välja [3]. Tänasel päeval e-post, internet ja nutitelefonid peaagu asendasid faksimasinad, muutes neid kasutuks. 


Kasutatud allikad:


reede, 4. veebruar 2022

Arvutite andmekandjate areng

 Vajadus salvestada ja hoida andmeid ja informatsiooni on tekkinud veel eelajaloolisel ajal, mida kinnitavad koobastes leitud joonised. Sajandite jooksul andmetesalvesti kuju, suurus ja infohoidmise maht on tunduvalt muutunud. Arvutite ilmumisega mahukate ja lihtsalt kasutatavate andmekandjate arendamine on muutunud eriti aktuaalseks. Oma evolutsioonis salvesti on läbinud kujumuutmise etapid perfokaardist ja -lindist kuni pilveni. Vaatleme mõned nendest andmekandjatest lähemalt. 

Andmete salvestamine magnettraadile

Üheks meetodiks andmete salvastamiseks on magnetiseerida midagi õigetes kohtades ja pärast selle magnetvälja sisse lugeda. Sellel põhimõttel põhineb mälu magnettradil, magnetlilindil, magnettrummelil ja kõvakettal.

Allikas: https://thecode.media/vintage-memory/

Tööprintsiip on sarnane vanade rull-rulli magnetofonide omaga: ühel rullil on traat erimetallist, traat liikumisel teisele rullile läbis magnetist, mis lülitus sisse kui on vaja salvestada 1 ja lülitus välja, kui väärtus on 0. Andmete sisselugemiseks on vajalik samuti magnet, mis püüab need magnetiseeritud väljad kinni [1]. Sarnane tehnoloogia andmete salvestamiseks oli kasutusel lennukites mustades kastides. 

Andmete salvestamine magnettrummelile

Magnettrummel on veel üks viis, kuidas andmeid saab salvestada kasutades magnetit. See on suur ferromagnetiga kaetud metallsilinder, mille ümber oli hulk lugemispeasid, igaüks omal rajal [2].

Allikas: https://www.wikiwand.com/ru/Engineering_Research_Associates

Magnettrummelid olid kasutusel 1950-1960.ndatel seni, kuni nende asemele on tulnud kõvakettad suurema mahuga.

Andmete salvestamine diskidele

CD-plaat ja hiljem DVD-plaat on optiline andmekandja diski kujul. Esimene CD on ilmunud 1982. aastal ja sellele sai mahtuda umbes 700MB andmeid, mis oli tunduvalt rohkem, kui tollajalisel kõvakettal. Digitaalsed andmed salvestatakse sellele plastkandjale mikrosüvendite kujul. Info salvestamine ja lugemine toimub laseriga.[3]

Allikas: https://farm1.static.flickr.com/144/391666511_96a821944d_o.jpg
2002 aastal maailmale tutvustati kaks uut erinevat ja ühildamatud formaati - HD DVD ja Blu-Ray Disc (BD). Mõlema puhul kasutatakse sinise värvi laser lainepikkusega 405nm, mis võimaldab salvestada andmeid suurema tihedusega, seega ka suuremas mahus - kuni 45GB HD DVD plaadil ja kuni 128GB BD diskil [4]. 

Kuigi poodides veel kohtub diske muusikaga ja filmidega, argipäevaselt andmete hoidmiseks me kasutame juba teisi kandjaid - mälupulgad ja pilved. Paljudel kaasaegsetel arvutitel ei ole enam plaatide lugejaid ja ilmselt varsti diskid on ka ajalugu, nagu, näiteks, floppy-diskid.


Kasutatud allikad:

Õngitsemine

  Allikas: [1] Hiljutine kokkupuude õngitsemisega aitas kaasa teema valikul. Ma töötan suures ettevõttes, kus igapäevaselt toimub tihe kirja...