ITSPEA

neljapäev, 28. aprill 2022

Tugilahendus: MS Seeing AI

Microsofti poolt väljatöötatud rakendus Seeing AI on loodud nõrga nägemisega või pimedatele. Rakendus on loodud tehisintellekti põhjal ja jutustab kasutajale teda ümbritsevast maailmast, mis sattub telefoni või tahvelarvuti kaamerasse.

Rakendus võimaldab täita mitu ülesannet nutitelefoni kaamera ees oleva objekti häälestamisega.

Räägib lühikest teksti;
Pakub helijuhiseid prinditud lehe jäädvustamiseks ja tunneb teksti ära koos selle algse vorminguga;
Helisignaaliga aitab leida toodetel vöötkoodi, loeb selle sisse ja tuvastab toodet;
Tuvastab ära sõpru ja kirjeldab inimesi enda ümber ja nende emotsioone;
Tuvastab rahatähti sularahas maksmisel;
Kasutaja poolt loodud helitooniga annab teada ümbruse heledusest;
Kirjeldab tajutavat värvi;
Oskab lugeda käsitsi kirjutatud teksti;
Tuvastab ja kirjeldab pilte teistes rakendustes.

Antud rakendus on tasuta ja kättesaadav iOS kasutajatele 19 keeles.

Tutvustavad videod on kättesaadavad Microsofti veebis.

Allikas: https://www.microsoft.com/en-us/ai/seeing-ai

reede, 22. aprill 2022

Veebide head ja vead

Veebilehte on võimalik hinnata erinevate kriteeriumite abil. Kas puhtalt esteetiliselt - ilus ja atraktiivne või lihtne ja värvitu, funktsionaalselt - mida veebilehel saab teha, informatiivselt - mida leht sisaldab, või, näiteks, kasutajasõbralikkuselt - kas hoogu pealt saad orienteeruda või mitte.

Veebilehte on palju. Nad on erinevad. Täna omada oma veeb on juba "must have". Kuid kaugelt mitte kõik veebilehed on head. Olen kohtunud selliseid, kus on suurelt kirjas ettevõtte nimetus ja kontaktandmed. Kõik. Rohkem kodulehel ei ole midagi ettevõttest ega tegevusalast, ega juhatusest. Selline elektrooniline visiitkaart. Aga võib uhkusega kodulehe aadressi ikkagi jagada. Teistel veebilehel võib olla liiga palju informatsiooni ja vajaliku otsinguga võid jäädagi seal surfama. Ka nagu pole eriti hea, kui navigatsioon on keeruline, infot on palju ja see on peidetud erinevatesse nurkadesse. Minu jaoks veebile hinnangu andmisel üheks indikaatoriks on ema. Ta on eakas inimene, kes pole arvuti eriti agar kasutaja. Kuid e-posti kasutab, netipangas ise oma toiminguid teeb ja ostab e-poodides shop'ata. Kui ema ilma abita saab sellel veebil hakkama, siis on kasutajale sõbralik leht.

Illustreerimiseks, millised veebidel võivad olla head ja vead, ma valisin erinevaid interneti-panku. Tööalaselt ma olen mitmete erinevate netipankade kasutaja ja tahaks rääkida oma kogemusest.

Pangad on erinevad ka nende "iseteenindused" on ka erinevad. Netipanga funktsionaalsuse hindamisel peab ka arvestama panga asukohaga ja selle riigi traditsioonidega. Näiteks, Prantsusmaal on tavaline, kui sa oled avanud ühes pangaesinduses omale konto, siis ka kõik su pangaasjad käivad läbi selle kindla esinduse. Kui sa oled kolinud muusse asumisse ja soovid asju hakata ajama teise esinduse kaudu, siis ka su toimik peab kolima sinna esindusesse. Füüsiliselt. Töötaja läheb sinna kontorisse ja toob toimiku uude kohta. Loomulikult netipank ei ole siis eriti funktsionaalne ja eriti palju tehinguid see võimalda. Sarnane traditsioon "käia pangas" on ka, näiteks, USAs. All on Citibank netipangast pilt. Navigatsioon ei ole kõige parem.

Õnneks minu jaoks on olulised ainult saldod erinevatel kontodel ja raport, mille saab siin genereerida hõlmab kontosid eririikides, ehk ei pea erinevate riikide Citibank netipankadesse logima sisse.

Kui tulla tagasi Euroopasse, siis järgmised illustratsioonid on pärit Poolast. Kuigi Poolas vaikselt hakatakse ka digiallkirju kasutama, ei saa veel eriti palju asju teha läbi netipanga. Navigeerimine on suhteliselt arusaadav, kuid ka nõuab harjumist.

Aga tuleme tagasi Eestisse. Paljud meist on harjunud, et oma rahaasju saab ajada taskust või laua tagant. Internetipanga kasutamine on argipäevane tegevus. Kuid ka Eesti pankadel netipangad on erinevad oma keerukuse ja funktsioonide poolt. Jällegi tööalaselt pean liikuma erinevate netipankade vahel ja erinevate Balti riikide vahel.

Luminor panga uus (suhteliselt uus, peale Nordeaga lahkuminekust) vaja harjumist. Kui teistel suurte pankade netipankades menüü on üldjuhul ülemisel real, siis siin peab selle otsima "burgeri" all.

Minu jaoks suureks miinuseks on see, et ole võimalik saada eelmise perioodi rahasaldo kuvarile. Sa pead kogu väljavõte alla laadima.

Väga mugav on kui sa saad ajada oma eraasju ja firmaasju ühe logimisega. Ehk on võimalik valida ja muuta vaadet. SEB, Swedbank ja Luminor võimaldavad sellist liikumist: kui valid olles Ärikliendina sees, võid vajutada Eraisik, ja sul on kohe teine vaade, ilma uuesti sisselogimiseta. Swedbank netipank aga võimaldab ka kolme riikide vahel navigeerimist. Väga suur pluss on see, et kõigis kolmes riigis Swedbank netipanga struktuur ja funktsioonid on samad. Kui Eesti netipangas oled, näiteks, saldot vaatamas, ja valid rippmenüüst LV või LT, sa oled nüüd vastava riigi netipangas ka saldot vaatamas. Ehk sul ei ole vaja ekstra kasutajat luua, menüü on sama ja lihtne otsida ja aru saada, mida teed.

Nagu medalil on kaks poolt, ka siin on teine äärmus - liigne funktsionaalsus. Kui võrrelda SEB, Swedbank ja Luminori netipanga kaudu kättesaadavad võimalused, minu subjektiivse arvamuse kohaselt, Swedbank netipangas on neid liiga palju. Kui pöördud panka küsimusega, töötaja suunab sind netipanga kaudu selle lahendada. Kuid kui hakkad otsima, kust täpsemalt küsimusele lahendus asub, ei pruugi hoogu pealt leidagi.

Lõpetuseks soovin öelda, et mõõdukus ja tasakaal on olulised, kuid neid saavutada on raske. Mõnedele meeldib, kui on leht on lihtne, must-valge, teised aga eelistavad "high tech" varianti. Kuid peab arvestama, et enamus kasutajatest on ikkagi tavalised inimesed, kes ei istu 24/7 arvuti taga, kellele internet ja oma rahaasjade ajamine võrgus võivad olla stressirikkad. Seega on oluline teha "virtuaalse pangakontori" külastuse mugavaks ja meeldivaks.

teisipäev, 12. aprill 2022

Ühest arendus- ja ärimudelist

Ühe arendusmudeli illustratsiooniks mul on tuua projekti, mille kallal ise töötan töö juures. Teatud põhjustel ma ei saa sügavalt detailidesse minna, kuid kui kirjeldada lühidalt, siis tegemist on osakonna sisemise lahendusega spetsiifiliste andmete kogumiseks, töötlemiseks ja kuvamiseks. Hulgad majandusliku sisuga andmeid teatud regulaarsusega peavad olema esitatud ettevõtte juhkonnale. Kuna tegemist on nn "one man show-ga" - teen ise ja üksi, ja mul on vabad käed tähtaja suhtes - "nice to have", siis kasutan iteratiivse mudeli. Raport, mis peab lõpus valmis saama, koosneb erinevatest andmete plokidest, mis ei sõltu üksteisest. Seega saan töötada nende plokide realiseerimise üle eraldi. Iga ploki töötlemine on iseseisev protsess ning kui lõpetan ühega, saan üle minna teise jupi juurde ning töö algab algusest peale. Kui kõik need tükid saavad valmis, siis nende plokide tulemusi kuvatakse koondandmetena lõplikus raportis.

Ärimudeli näitena ma tooks antiviiruse programmide tootjaid, mis illustreerivad Freemium mudelit. Võtame, näiteks, Avast Software. Ettevõtte kodulehelt saab alla laadida tasuta versiooni, mis pakub kasutajale põhilist standardset lahendust seadme kaitsmiseks. Kui kasutaja soovib kaitset laiendada, lisada erivõimalused, pluginid, siis see juba on pakutud teatud tasu eest. Samas, et mitte osta kassi kotis, on võimalik võtta lahendused proovimiseks teatud perioodiks. Tavaliselt tasuta prooviperiood on kuni 30 päeva. Kui see aeg on möödas, siis saab otsustada, kas soovid jätkata kasutamist ja oled valmis maksma selle võimaluse eest.

neljapäev, 7. aprill 2022

Arvustus Eric S. Raymondi "Kuidas saada häkkeriks" (Hacker-HOWTO) kohta

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (tõlges eesti keelde) on lihtne ja huvitav lugeda. Defineerides ja kirjeldamises häkkerit, autor võrdluseks toob nimetust "kräkker". Kui enamik meist kuuldes sõna "häkker", kujutab endale ette petturit, kes arvutisse sissemurrab, siis tegelikult see on "kräkkeri" kirjeldus. Pärishäkkerid loovad asju, kräkkerid lõhuvad neid.

Eric S. Raymond on arvamusel, et selleks, et saada häkkeriks, sa pead uskuma ja võtma omaks järgmised mõtted:

Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist;

Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda;

Igavus ja nüridus on kurjast;

Vabadus ja hea;

Suhtumine ei asenda kompetentsi.

Lisaks sisemisele suhtumisele on vajalikud ja olulised kindlad oskused, mille abil tulevane häkker saab asju muutma hakata. Komplekt peab sisaldama:

Programmeerimiskeelte oskust - parem on osata kõik viis: Python, C/C++, Java, Perl ja LISP;

Üht avatud lähtekoodiga Unixitest ja oskust seda kasutama - teistes suletud koodiga operatsioonsüsteemides ei ole võimalik nende koodi lugeda ega muuta ning Unix on Interneti opsüsteem;

Oskust kasutada veebi ja kirjutada HTMLi - lehel peab olema sisu, see peab olema huvitav ja kasulik teistele;

Inglise keele oskust piisaval määral - inglise keel on töökeel ning häkkerikultuuris osalemiseks peab oskama ennast väljendada korrektses keeles.

Staatus kingikultuuris on järgmine oluline siht. Häkkerlus püsib reputatsioonil. Järgmised viis tegevust aitavad häkkerite seas austuse saada:

Tarkvara kirjutamine avatud lähtekoodiga;
Abi avatud lähtekoodiga tarkvara testimises ja silumises;
Kasuliku teabe avaldamine;
Abi infrastruktuuri hooldamises;
Häkkerikultuuri teenimine ja levitamine.

Kokkuvõtteks võin öelda, et loetud material oli minu jaoks kasulik, pani vaatama häkkerlusele teisest vaatenurgast. Nagu paljud teisedki, ajasin sassi "häkkeri" ja "kräkkeri". Mu esimene assotsiatsioon kuuldes "häkker" oli kriminaalmaailmaga. Nagu paljudes filmides häkkeri kuju on, tark ja osav inimene, kes mänguliselt saab keerukatesse süsteemidesse sisse.

neljapäev, 31. märts 2022

Juht eri rollis

Juhil võib olla palju eri rolle. Illustreerimiseks paar nendest ma valisin kaht silmapaistvat tuntud inimest meie naaberriikidest- Daniel Ek ja Kati Levoranta.

"Arengumootor"

Daniel EK (sündinud 21.02.1983) on Rootsi ettevõtja, kes on 2006. aastal koos Martin Lorentzon´ga asutanud Spotify - muusika striimimise teenus, mis annab ligipääsu üle 30 miljonile muusikapalale. Nooruses Daniel Ek tegeles veebide loomisega ja juhtis oma magamistoast veebimajutusteenuseid. Ta jättis pooleli oma õpinguid kolledžis ning töötas mitmes veebipõhises ettevõttes enne, kui asutas oma veebiturundusettevõtte Advertigo, mille müüs 2006.a. maha ettevõttele Tradedoubler. Seejärel ta asutas koos Tradedoubler kaasasutaja Martin Lorentzon´ga Spotify ja sai CEO. Eki uuenduslik ärimudel muusikale võrgus juurdepääsu pakkumiseks erines teistest teenustest selle poolest, et see ei hõlmanud lugude allalaadimise eest tasu. Spotify kliendid võiksid tasuta veebis voogesitatud muusikat kuulata, kui nad on valmis lubama kuva- või helireklaame. 5 või 10 dollari eest kuus abonemenditasude eest võivad tarbijad reklaame vältida. [1]

Täna Spotify on esindatud 184 riigis, annab tööd 7400 inimesele ja toob müügitulu 9,7 miljardit dollarit aastas. 2018.a. Spotify läks börsile.

"I'm not an inventor. I just want to make things better." [2]

"Liider"

Kati Levoranta (sündinud 30.01.1970) on olnud tuntud Soome ettevõtte Rovio Entertainment Oy tegevjuhiks. Ravio kõige kuulsaim mäng on Angry Birds, millest tehtud ka multikas ja avatud temaatiline park Soomes. Kati Levoranta tuli Ravio´sse 2012.a. peajuristina ja 2016.a. sai ettevõtte tegevjuhiks. Ta hakkas ettevõtet juhtima Ravio´le raskel ajal [3] ning ettevõetud sammude ja otsuste tulemusel 2017.a. käive kasvas aastaga 94%, mängude äri moodustas 56,6 mln eurot [4]. Sellest ajast ettevõte raporteeris ainult kasumist. Aasta 2020 lõpus Kati Levoranta lahkus CEO positsioonilt. Tema juhtimise ajal ettevõte tuli kahjumist välja ja sai avalikuks Nasdaq Helsinki börsile mineku tulemusel.

"I hope to inspire people; I listen to them and try to make sure they have all the tools they need, and that they can inhabit an environment where they can succeed over and over again in their daily work. I’m there for them not the other way around."[4]

Kasutatud allikad:

1. https://www.britannica.com/biography/Daniel-Ek
2. https://www.forbes.com/profile/daniel-ek/?sh=557b600f46ab
3. https://www.gamesindustry.biz/articles/2015-12-09-rovio-ceo-stepping-down-after-one-year-on-the-job
4. https://medium.com/atomico/meet-rovio-ceo-kati-levoranta-3ff30387515a

neljapäev, 24. märts 2022

Proff või käsitööline?

Mille poolest erineb käsitööline sama ala proffist? Aga kes on kes? Kas kojamees, kes koristab õues 20 aastat, on käsitööline või proff?

Ma asendaks sõna "käsitööline" "spetsialisti" vastu parema arusaamise saavutamiseks. Siin kontekstis "spetsialisti" all ma mõtlen inimest, kes teab mida teeb, ta oskab seda teha, teeb hästi. Kuid ta ei arene. Ta on rahul oma rutiiniga, teab oma tööd põhjalikult ja ei ole motiveeritudki midagi muuta.

Proff on oma ala spetsialist, kuid, minu arust, põhiliseks erinevuseks on tema uudishimu, soov areneda, olla kursis ala tendetside ja arengutega, võib-olla ka luua uusi tendentse.

Arvestades isikuomadusi, ma jagaks proffid kahte gruppi.

Esimese tüüpi proffid on head suhtejad, aktiivsed sotsiaalselt, oskavad organiseerida tööd, deligeerida ülesandeid, hinnata tulemusi oma kogemuse ja oskuste pealt. Samas nad võivad mitte teada sellest asjast peensusi ja kõike detailselt, kuid neil on võtta spetsialiste, kes teavad. Sellist tüüpi proff oskab motiveerida oma meeskonda, toetada ja aidata. Need sellised meeskonna liidrid.

Teist tüüpi proffid on pigem vastupidised. Nad teavad sellest asjast, millega tegelevad, kõike. Nad eksperimenteerivad, uurivad, loevad juurde, jagavad oma teooriaid. Kuid olles "omas mullis" neil võivad olla oma eripärad sotsialiseerumisel, omad konksud ja kiiksud. Kuid kui on vaja kaasata just ala eksperdi, kelleks tavaliseks sellised proffid on, peab leppima nende eripärasustega.

Igapäevases elus loomulikult ei kõik nii must-valge. Iga inimene on unikaalne ning erinevates situatsioonides on kasulikum kaasata erinevaid inemisi, arvestades nende tugevamaid omadusi.

neljapäev, 17. märts 2022

Copyleft ja selle mõju litsentsivalikule

Põhiliseks dokumendiks, millega on sätistatud tarkvara kasutaja õigused ja kohustused, on litsentsileping (licence agreement), mis on alati tootega kaasas kas paberkandjal või elektrooniliselt. Litsentsi tüübid võib jaotada kahte gruppi: lihtlitsents ja ainulitsents.

Lihtlitsents - litsentsiandja pärast litsentsi väljastamist saab ise litsentsi objekti kasutada ja/või anda kolmandatele isikutele lihtlitsentsi alusel kasutada.

Ainulitsents - litsentsi objekti saab kasutada ainult litsentsisaaja ja looja teatud tingimustel.

Lihtlitsentsi saab omakorda jagada kolmeks tüübiks - avatud, tasuta ja tinglikult tasuta [1]. Avatud litsentsiga (Open Source) on avatud lähtekoodiga programmid, mida saab modifitseerida. Tasuta kasutamise litsents on, näiteks, GPL, Postcardware. Tinglikult tasuta litsents on, näiteks, ShareWare.

Eksisteerib neli põhilist avatud litsentseerimise mudelit [2].

Avalik omand (Public domain): kõige vabam ja rohkem lubad litsentsi tüüp. Kui tarkvara on üldkasutatav, võib igaüks seda muuta ja kasutada ilma piiranguteta. Kuid see ei tähenda, et kui koodis pole litsentsi tüüp viidaatud, et see vaikimisi on avaliku omandi litsentsiga.

Lubav (Permissive): on tuntud ka kui Apache tüüpi või BSD tüüpi litsentsid, mis minimaalsed piirangud tarkvara modifitseerimisele ja jagamisele. See tarkvara litsentsi tüüp on võib-olla kõige levinum tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaraga kasutatav litsents. Peale Apache litsentsi ja BSD litsentsi on teine populaarne variant MIT litsents.

LGPL (GNU Lesser General Public License): lubab teil oma tarkvara ühendada avatud lähtekoodiga teekidega. Kui kompileerite või lingite LGPL-litsentsiga teegi lihtsalt oma koodiga, saate oma rakenduse väljastada mis tahes soovitud litsentsi, isegi varalise litsentsi alusel. Kuid kui aga muudate teeki või kopeerite selle osad oma koodi, peate oma rakenduse välja andma samadel tingimustel nagu LGPL.

Copyleft: nimetus on tekkinud kui vastand autoriõiguse (ingl Copyright) litsentsidele, kuid see ei tähenda, et autoriõigus on litsentsiga kaotatud. Selle litsentsi põhikontseptsioon on see, et kasutajal on õigus lähtekoodi vabalt kasutada, kopeerida, muuta ja levitada, kuid loodud tuletistel peavad olema tagatud samad vabadused sama litsentsi alusel. Mõned copyleft litsentsid võimaldavad vabastada ainult muudetud koodi; teised nõuavad, et vabastaksite kogu rakenduse sama litsentsi alusel. Üks levinumaid piiravaid litsentse on GNU GPL. Selle modifitseeritud variant on AGPL, mis on loodud nende programmide jaoks, kus pole serverites käivitamine välistatud.

Arvestades copyleft põhimõtteid, litsentsid saab omakorda jagada järgmiselt [3]:

ilma copyleft'ta litsents: ei nõua tuletiste lähtekoodi avaldamist; kasutajal on vabadus valida millise litsentsi alusel oma loodud või modifitseeritud tarkvara levitab. Näiteks, BSD ja Apache litsentsid.
nõrk või failipõhine copyleft: kuigi kasutaja on kohustatud jagada tarkvara ja selle tuletised sama litsentsi alusel, moodulite tasemel on lubatud tarkvara linkida mittevaba tarkvaraga. Näided: MPL, GNU LGPL.
tugev copyleft: kasutaja on kohutstatud levitama sama litsentsi alusel tarkvara ja selle sisaldavaid suuremaid tarkvarasüsteeme. Näiteks, GNU GPL.
ülitugev copyleft: selle litsentsiga tuleb lähtekoodi avalikustada mitte ainult interneti kasutajatele, kuid ka kõigile neile, kes kasutavad tarkvara arvutivõrgus alla laadimata serveritel. Sellise litsentsi näideks on AGPL, EUPL.

Avatud lähtekoodiga litsenseerituid komponente saab üldiselt kasutada seni, kuni on säilitatud kõik autoriõigused. Kuid sai kasutatud komponent, mis on litsentsiga piiratud, võib tekkida kohtustus väljastada tarkvara ka sama litsentsi alusel. Niikaua kui saab hallata avatud lähtekoodi kasutamist (on teadmine, mis on teie koodibaasisi ja millised litsentsid on lisatud), saab juhtida ka õiguslikku riski.

Avatud lähtekoodiga litsentsiriski muu hulgas saab kategoriseerida arvestades õiguslikku mõju, kui on kasutatud komponendid, millel on teatud litsents.

Madal risk. Sellisteks on Apache ja MIT litsentsid, kuna neid on lihtne täita - tavaliselt peab alles jätma autoriõiguse teatise, kuid lähtekoodi ei pea avalikustama.

Keskmine risk. Nõrgad copyleft litsentsid on keskmise riskiga, kuna koodi modifitseerimisel peab väljastama muudatused (mitte kogu rakendus) sama litsentsi alusel. Näidetena võib tuua Mozilla ja Eclipse Public litsentsid.

Kõrge risk. Piiravate litsentsidega kaasneb suur õiguslik risk. Kui kasutate komponenti ühega neist litsentsidest, võib teil olla seaduslik kohustus vabastada kogu rakenduse kood. Näited on GNU GPL ja GNU LGPL.

Teadmine, mis täpselt on koodibaasis, aitab juhtida litsentside kasutamisega seotud riski. Tänapäeval on olemas ka spetsiaalsed programmid, mis skannivad kasutaja koodibaasi avatud lähtekoodiga komponentide ja koodilõikude leidmiseks ning tagastavad nendega seotud litsentside loendi, samuti teadaolevad haavatavused ja muu olulise teabe.