neljapäev, 17. märts 2022

Copyleft ja selle mõju litsentsivalikule

Põhiliseks dokumendiks, millega on sätistatud tarkvara kasutaja õigused ja kohustused, on litsentsileping (licence agreement), mis on alati tootega kaasas kas paberkandjal või elektrooniliselt. Litsentsi tüübid võib jaotada kahte gruppi: lihtlitsents ja ainulitsents.

Lihtlitsents - litsentsiandja pärast litsentsi väljastamist saab ise litsentsi objekti kasutada ja/või anda kolmandatele isikutele lihtlitsentsi alusel kasutada.

Ainulitsents -  litsentsi objekti saab kasutada ainult litsentsisaaja ja looja teatud tingimustel.

Lihtlitsentsi saab omakorda jagada kolmeks tüübiks - avatud, tasuta ja tinglikult tasuta [1]. Avatud litsentsiga (Open Source) on avatud lähtekoodiga programmid, mida saab modifitseerida. Tasuta kasutamise litsents on, näiteks, GPL, Postcardware. Tinglikult tasuta litsents on, näiteks, ShareWare.

Eksisteerib neli põhilist avatud litsentseerimise mudelit [2].

Avalik omand (Public domain): kõige vabam ja rohkem lubad litsentsi tüüp. Kui tarkvara on üldkasutatav, võib igaüks seda muuta ja kasutada ilma piiranguteta. Kuid see ei tähenda, et kui koodis pole litsentsi tüüp viidaatud, et see vaikimisi on avaliku omandi litsentsiga.

Lubav (Permissive): on tuntud ka kui Apache tüüpi või BSD tüüpi litsentsid, mis minimaalsed piirangud tarkvara modifitseerimisele ja jagamisele. See tarkvara litsentsi tüüp on võib-olla kõige levinum tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaraga kasutatav litsents. Peale Apache litsentsi ja BSD litsentsi on teine populaarne variant MIT litsents.

LGPL (GNU Lesser General Public License): lubab teil oma tarkvara ühendada avatud lähtekoodiga teekidega. Kui kompileerite või lingite LGPL-litsentsiga teegi lihtsalt oma koodiga, saate oma rakenduse väljastada mis tahes soovitud litsentsi, isegi varalise litsentsi alusel. Kuid kui aga muudate teeki või kopeerite selle osad oma koodi, peate oma rakenduse välja andma samadel tingimustel nagu LGPL.

Copyleft: nimetus on tekkinud kui vastand autoriõiguse (ingl Copyright) litsentsidele, kuid see ei tähenda, et autoriõigus on litsentsiga kaotatud. Selle litsentsi põhikontseptsioon on see, et kasutajal on õigus lähtekoodi vabalt kasutada, kopeerida, muuta ja levitada, kuid loodud tuletistel peavad olema tagatud samad vabadused sama litsentsi alusel. Mõned copyleft litsentsid võimaldavad vabastada ainult muudetud koodi; teised nõuavad, et vabastaksite kogu rakenduse sama litsentsi alusel. Üks levinumaid piiravaid litsentse on GNU GPL. Selle modifitseeritud variant on AGPL, mis on loodud nende programmide jaoks, kus pole serverites käivitamine välistatud.

Arvestades copyleft põhimõtteid, litsentsid saab omakorda jagada järgmiselt [3]:

  • ilma copyleft'ta litsents: ei nõua tuletiste lähtekoodi avaldamist; kasutajal on vabadus valida millise litsentsi alusel oma loodud või modifitseeritud tarkvara levitab. Näiteks, BSD ja Apache litsentsid.
  • nõrk või failipõhine copyleft: kuigi kasutaja on kohustatud jagada tarkvara ja selle tuletised sama litsentsi alusel, moodulite tasemel on lubatud tarkvara linkida mittevaba tarkvaraga. Näided: MPL, GNU LGPL.  
  • tugev copyleft: kasutaja on kohutstatud levitama sama litsentsi alusel tarkvara ja selle sisaldavaid suuremaid tarkvarasüsteeme. Näiteks, GNU GPL.
  • ülitugev copyleft: selle litsentsiga tuleb lähtekoodi avalikustada mitte ainult interneti kasutajatele, kuid ka kõigile neile, kes kasutavad tarkvara arvutivõrgus alla laadimata serveritel. Sellise litsentsi näideks on AGPL, EUPL.

Avatud lähtekoodiga litsenseerituid komponente saab üldiselt kasutada seni, kuni on säilitatud kõik autoriõigused. Kuid sai kasutatud komponent, mis on litsentsiga piiratud, võib tekkida kohtustus väljastada tarkvara ka sama litsentsi alusel. Niikaua kui saab hallata avatud lähtekoodi kasutamist (on teadmine, mis on teie koodibaasisi ja millised litsentsid on lisatud), saab juhtida ka õiguslikku riski. 

Avatud lähtekoodiga litsentsiriski muu hulgas saab kategoriseerida arvestades õiguslikku mõju, kui on kasutatud komponendid, millel on teatud litsents.

Madal risk. Sellisteks on Apache ja MIT litsentsid, kuna neid on lihtne täita - tavaliselt peab alles jätma autoriõiguse teatise, kuid lähtekoodi ei pea avalikustama.

Keskmine risk. Nõrgad copyleft litsentsid on keskmise riskiga, kuna koodi modifitseerimisel peab väljastama muudatused (mitte kogu rakendus) sama litsentsi alusel. Näidetena võib tuua Mozilla ja Eclipse Public litsentsid.

Kõrge risk. Piiravate litsentsidega kaasneb suur õiguslik risk. Kui kasutate komponenti ühega neist litsentsidest, võib teil olla seaduslik kohustus vabastada kogu rakenduse kood. Näited on GNU GPL ja GNU LGPL.

Teadmine, mis täpselt on koodibaasis, aitab juhtida litsentside kasutamisega seotud riski. Tänapäeval on olemas ka spetsiaalsed programmid, mis skannivad kasutaja koodibaasi avatud lähtekoodiga komponentide ja koodilõikude leidmiseks ning tagastavad nendega seotud litsentside loendi, samuti teadaolevad haavatavused ja muu olulise teabe.




Kasutatud allikad:

1. https://habr.com/ru/post/275995/ [17.03.2022]
2. https://www.synopsys.com/blogs/software-security/5-types-of-software-licenses-you-need-to-understand/ [17.03.2022]
3. https://digikogu.taltech.ee/en/Item/32c11c62-efb7-4a2d-aaca-bd3eee473891 [17.03.2022]


reede, 11. märts 2022

Piraadipartei ja autoriõiguse reform

Piraadipartei sai alguse jaanuaris 2006 Rootsis. Selle eesmärk on reformida autorikaitseseadust ja patentidega seotud seadusi. Eesti piraadipartei avaldas oma manifesti juunis 2009 [1].  Tänaseks liikumisega on liitunud 30 riiki [2].


Allikas:http://www.piratpartiet.se/

Aastas 2012 liikumise asutajad Christian Engström ja Rick Falkvinge väljastasid raamatu The Case For Copyright Reform [3], milles tegid konstruktiivseid ettepanekuid autoriõiguse reformeerimiseks. Kokkuvõtlikult need punktid on järgmised:

Moraalsed õigused muutumatud. Autor peab olema ära tuntud, tuvastatav. Autoril peavad ja jäävad kõik moraalsed õigused oma teosele. 

Vaba jagamine mitte kommertsilistes eesmärkides. Tänaste tehnoloogiatega on lihtne leida ja saada informatsiooni või autoriõiguse objekte võrgust ja kasutada seda tasuta. Eesti Autoriõigus ütleb, Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 (1)). Kuid kuidas olla kindel, et sa kasutad "õiguspäraselt avaldatud teose"? Teos, mis ebaseaduslikult sai Interneti, on reeglina juba õiguspäraselt avaldatud. Seega võib jõuda järeldusele, et igasugune kopeerimine võrgust on õiguspärane. See kindlasti kahjustab autori huve. Samal ajal, kui võtta seisukohta, et internetist ebaseaduslikult kättesaadavaks tehtud asjade kopeerimine on alati ebaseaduslik, siis internetikasutajate huvid ja õigused on kahjustatud. 

20 aastat kommetsmonopolile. Tänases Autoriõiguse seaduse redaktsioonis autoriõigus  kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud. Piraadipartei teeb ettepaneku lühendada selle 20 aasta peale. Minu arvates, sõltuvalt autoriüiguse objektist aeg võib olla erinev. Näiteks, muusika, andmebaasid, lavastused, loengud jne võivad olla ka lühema autorikaitse perioodiga, kui 70 aastat.

Registreerimine 5 aasta pärast. Mõistlik ettepanek. Kui autoril on huvi olla teatud teose autoriks, siis autor peab olema tuvastatav. Minu arvates, see aeg, mille saabumisel, autorlusus peab olema fikseeritud, võib isegi lühem olla - näiteks, 3 aastat.

Tasuta näidised. Teiste autorite teostest osade kasutamine uute asjade loomisel on ka autoriõigusega kaitstud. See on takistuseks loomingus, kui tehatakse elemente kasutada uute teoste sees. Ei pruugi alati leida autorit, saada luba või saavutada kompromissi olemasolevate teoste elementide rakendamiseks. Reeglistik, mis paneks paika sellisteks juhtudeks ja annaks võimalusi teatud juhtumitel osa teostest reprodutseerimiseks loominguses, positiivselt mõjutaks uute teoste loomisele.

DMR-i keeld. DMR on akronüüm "Digital Rights (või "Restrictions") Management" ja tähendab, et vaatamata seadustest tulenevatele õigustele on  tehnoloogiad, mis saavad piirata kasutajatele ligipääsu teostele või nende kasutamist. See pole õiglane, kui kasutaja õigused, mis on tagatud seadusega, on piiratud organisatsiooni poolt. Samas, kui piirang tuleneb tehnoloogiast, näiteks, Internetipanga süsteem korrektselt töötab teatud browserites, siis ei saa seda mõjutada ja survestada panka töötada välja rakendist iga võimaliku browseri jaoks.


Kasutatud allikad:
1. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27689721/eesti-piraadipartei-ullitas-manifesti [11.03.2022]
2. https://pp-international.net/pirate-parties/ [11.03.2022]
3. http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The Case For Copyright Reform (2012) Engstrom-Falkvinge.pdf [11.03.2022]

kolmapäev, 2. märts 2022

Netiketist

 

Allikas: https://www.lessonplansdigger.com/2015/07/10/5-minute-speaking-activity-netiquette/

Igas ühiskonnas on omad käitumisreeglid. Nii ka võrgus, mis on omaette ühiskond, kehtivad omad - "netikett".  Vastavalt Virginia Shea poolt sõnastatud reeglitele [1], võrgus peaks järgima sellist käitumist:

  • Ole inimene;
  • Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus;
  • Tea, kus sa oled;
  • Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust;
  • Näe võrgus hea välja;
  • Jaga oma teadmisi;
  • Aita piirata sõimusõdu;
  • Austa teiste inimeste privaatsust;
  • Ära kuritarvita oma võimu;
  • Andesta teistele nende eksimused.

Mõeldes enda käitumise peale võrgus ja võrreldes selle nende reeglitega, tundub, et paljud nendest reeglitest on üsna loomulikud. Mu arvates, iga intelligentne ja viisakas inimene nii tavaelus, kui ka võrgus käitub samal viisil. Ta ei tee vahet, kas suhtleb näost näkku või teine pool on eraldatud kuvariga. Kahjuks aga pole kõik netikasutajad viisakad. 

Kui võrrelda interneti tavaeluga, võrgus kõik me oleme julgemad. Tänaval võib-olla sa ei julge võõraste inimestega kohe juttu ajada, võrgus aga vabalt. Tavaelus "väike inimene" ei julgeks sõimata näo täis teisi, kellel on mu arvamus mingis küsimuses, võrgus aga ta saab ennast välja elada nii, et mõned sõnad pole varem kuulnudki. Need vabaduse ja ananüüsmuse tunded lubavad kasutajatel käituda nii, nagu nad reaalsuses ei julgeks. Suheldes võrgus me ei tea, kellega me vestleme, kus ta elab, töötab ja kes ta üldse on. Kõik need faktorid julgustavad käituda ja suhelda inetult, ebaviisakalt. Keegi ju ei hakka sind otsima. Sellised tüübid ajavad inimese meelega vihale, et tekitada vastukaja, ja näitavad end siis täiel rinnal. Nende jaoks on oluline, et teine inimene kaotaks enesekontrolli ja läheks endast välja. Kuidas seda tulemust saavutada - ei ole oluline. Ma olen arvamusel, et nendel inimestel puudub elementaarne kasvatus ja tavaelus suure tõenäosusega nad on madala enesehinnanguga inimesed ning selliselt üritavad hinnagut tõsta.

Kas peab nendele vastama nende meetmetega? Osa inimestest eelistab astuda arutelust välja ja unustada. Teised aga võtavad hästi südamele ja ei saa magada öösel. Kolmandad üritavad ikkagi edasi nende ebameeldivate suhtlejatega võidelda ja lõpuks ikkagi annavad alla. Minu käitumisliin on viisakalt soovitada kõike parimat ja lahkuda. Mu närvid on mulle veel vajalikud ja teist inimest ma ei muuda, ega paranda.




Kasutatud allikad:

1. http://www.albion.com/netiquette/corerules.html [02.03.2022]

reede, 25. veebruar 2022

Eesti Infoühiskonna arengukava 2020: kell kukkus

Aastas 2013 sai vastuvõetud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 [1]. Lugedes täna, peaagu 10 aastat hiljem, mõned püstitatud eesmärgid ja kavatsused tunduvad liiga optimistlikud ja ambitsioonikad olevad. Mõned aga on osutunud täiesti saavutatavad. Vaatame paar nendest.

Visiooni üheks punktiks on "Kõrgem tööhõive" ning eesmärgiks sai kirja pandud, et peab tekkima uusi töökohti nii Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edasi IKT) sektoris, kui ka teistes majandusharudes - kokku vähemat 50 000 spetsialist on hõivatud, mis moodustaks 4,5% koguhõivest. Vastavalt jaanuaris 2022 avaldatud uuringutulemustele [2], IKT ametialadel töötab ligikaudu 31 000 inimest, mis moodustab 4,7% kogutööhõivest. Kuigi kogutööhõivest osakaal on kasvanud ja ületanud sihtväärtuse, äriline vajadus IKT spetsialistides ei ole kaetud. Töötukassa värskelt ilmunud uuring kinnitab, et sarnaselt varasemate aastate ka preagu on tarkvaraarendajate puudus [3]. IT-valdkond mängib olulist rolli igas majandusharus. OSKA andmete järgi, tasemeõppe lõpetanute arv ei suuda katta äripoolset vajadust IT-spetsialistide järele. Ekspertide hinnangul peab pigem tegelema IKT valdkonna õppe katkestajate arvu vähendamise ja ümberõppe võimaluste suurendamisega [4]. Loodud IT Akadeemia programmi eesmärgiks on riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja ettevõtete koostöös hariduse kvaliteedi tõstmine, valdkonna teaduse arendamine ja vajaliku tööjõuressursi tagamine. 

Teiseks sihiks, mis ülaltoodud suunaga tihedalt seotud, on IKT-sektori toodete ja teenuste ekspordi osakaalu kasv kuni 20% koguekspordis. Eestis on e-teenuste kasutamine levinud. Meie jaoks on oma igapäevaste asjade ajamine, riigiga suhtlemine, tööküsimuste lahendamine kasutades arvutit või telefoni - tavaline, argipäevane tegevus. Eesti on esimene EL-riikidest, kes käivitas e-residentsuse projekt, mis võimldab ka mitteresidentidele oma asju ja äri ajada distantsilt. Info ja side teenuste ekspordi summa on suuruselt teine Eesti teenuste ekspordi struktuuris. Vastavalt Statistikaameti andmetele [5], Info ja side teenuste eksport moodustas 26,7% (559,2 mln EUR) teenuste koguekspordist.



Kasutatud allikad:

1. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf [24.02.2022]
2. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_2021_terviktekst_.pdf [24.02.2022]
3. https://www.tootukassa.ee/et/uudised/varske-toojouvajaduse-uuring-naitab-oskustooliste-pouda [24.02.2022]
4. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_IKT_uuringu-lyhiaruanne_2021.pdf [24.02.2022]
5. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/valiskaubandus/teenuste-eksport [25.02.2022]


reede, 18. veebruar 2022

Uue meedia mõju traditsioonilisele

Mis on meedia? See on lai mõiste, mis hõlmab kõiki vahendeid, mis toovad meieni informatsiooni, meelelahutust, võimalusi suhtlemiseks.

"Traditsioonilisteks" meediakanaliteks on televisioon, raadio, ajalehed, filmid, plaadid. Massmeedial on alati olnud tähtis roll ühiskonnas. Läbi meedia saab mõjutada inimesi ja nende käitumist, propageerides ja reklaamides, või avaldada meelt kritiseerides, näiteks, valitsuse kahjulikku poliitikat või andes hinnagut mingile tegule. Nii meedia suhtes mõnikord kasutatakse neljanda võimu mõistet (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). 

"Uus meedia" on lihtsamalt öeldud internetti kolinud meedia, mis hõlmab sotsiaalmeedia, elektroonilist posti, uudisteportaale, foorumeid, e-kauplemist, meelelahutust, reklaami jne. 

Veebitehnoloogiate arengu ja interneti levikuga meedia on muutunud mobiilsemaks. Kui 20-30 aastat tagasi uudiste põhiallkiteks olid televisioon ja trükiajakirjandus, siis tänapäeval me saame maailmas toimunust teada nutitelefonist. Kunagi umbes 10 aastat tagasi, kui mu töökoht asus Tallinna Kesklinnas Narva maanteel, me kolleegidega nägime aknas autoõnnetuse. Päris jube avarii - sõiduki vidinad lendasid üle Jõe - Narva mnt - Pronksi ristmiku. Delfisse juhtunust info ilmus 10-15 minuti möödumisel. Ehk võib väita, et informatsiooni saab kiiremini võrgust, kui traditsioonilistest meediakanalitest. Televisioonil ja ajalehtedel jääb ainul juba teadaolevad faktid ja "vanu" uudised korrata, arvamusi jagada ja hinnanguid anda, näiteks, kutsudes eetrisse alaeksperte.

Igapäevane elu ka on kolinud "tasku". Oma nutitelefoni abil me saame enamikku oma igapäevastest asjadest ajatud - saame infot, saame finantsküsimused (maksed, ostud, väljavõtted, isegi laenutaotlused ja investeeringud) lahendatud, inimestega suheldud - mitte ainult kõnes kuuldes, ka nägu nähes, filme vaadatud, õppitud ja palju muud. Ka usaldus infosse, mis on jagatud uue meedia kaudu on kasvanud. Kui enne võis kuulda "Aga televiisorist öeldi nii", siis täna rohkem kohtub "Internet valetama ei hakka!"

Allikas: [1]

Meedia võim mõjutada inimeste arvamust ja, kui järeldus, käitumist on laiendatud ka uuele meediale. Sõnavabadus ja võimalus avaldada arvamusi veebis nii, nagu soovid (filtreerimata, faktidele mitte toetumisel), ligipääs igasugusele info (sh ka vägivald, porno jne) igal kasutajal  - on need peamised ohud, millega kindlasti peab arvestama võrgus. Sotsiaalmeedia on tänapäeval väga populaarne ja oluline. Selle kaudu saab mõjutada inimesi ja nende käitumist. Kui keegi "suunamudijatest" või staaridest kirjutab oma Instagrammis, et täna on moodsad rohelised kulmud, kui palju tema jälgitatest tuleb homme sellistega tänavale?

Sotsiaalmeedia roll ja mõju on tänapäeval väga märkimisväärsed. Läbi selle liigub suurem infokogus. Kui ettevõtte soovib olla nähtav ja edukas, temal peab olema atraktiivne ja informatiivne veeb, ta peab olema nähtav ja leitav ka sotsiaalvõrkudes. Meediaettevõtted oma auditooriumi hoidmiseks ja suurendamiseks kasutavad uue meedia võimalusi lisaks traditsiooniliste. Näiteks, suuremad ajalehed lisaks paberkandjale avaldavad uudiseid ja artikkleid ja veebikeskkonnas. Kusjuures tihti elektoonilises keskkonnas on rohkem informatsiooni, detaile ja lisainfot saamine võib olla tasuline. Ajalehed muutuvad kistemaks aga portaalid sisukamaks. Uuringud kinnitavad [2], et maailmas olev situatsioon soodustab uue meedia populaarsust ja selle haru kasumite kasvu. Reuters küsitluse järgi, suuremad väljaandjad jälgivad trende, arvestavad auditooriumiga (liikudest Facebookist muude kanalite peale, mis noorte seas on populaarsemad) ning plaanivad rohkem vahendeid kulutada olemasolevate tehnoloogiate arendmiseks, kui uute väljatöötamisele.

Lõpetuseks, uus meedia on ilmtingimata uus reaalsus, uus viis infovahetamiseks, müügiks, mõjutamiseks. Tänased elutempo, tehnoloogia ja situatsioon maailmas aitavad kaasa uue meedia arengule. Aga traditsiooniline meedia läheb ka kaasa, kohandub uute tingimustega ja samuti areneb, et pakkuda tänasele nõudlikule tarbijale huvitavat, kaasaegset produkti, olgu see teleshow või päevauudised.  


Kasutatud allikad:

1. https://www.linkedin.com/pulse/social-media-might-banned-soon-heres-why-part-1-sankar [18.02.2022]
2. https://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/journalism-media-and-technology-trends-and-predictions-2022 [18.02.2022]



teisipäev, 8. veebruar 2022

Lahendused, mis on teel ajalukku

Aeg ei seisa paigas. Igapäevaselt inimeste peades sündivad ideed, mis võivad elu teha lihtsamaks ja mugavaks, mis võivad asju parandada ja arendeda, millest saab alust mingi uus ja innovaatiline lahendus. Samal ajal mõned asjad muutuvad ajalooks. Tuletame meelde paar nendest, millega on ilmselt paljud kokku puutunud.

Analoog ja dial-up modemiga ühendus

Selline võrguühenduse viis on hästi illustreeritud filmis "Matrix", kus helises analooglauatelefon ja toru tõstes filmi tegelased liiklesid reaalsuste vahel.

Allikas: https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

Umbes 30 aastat tagasi, kui Eestis loodi esimene TCP/IP protokollil põhinev ühendus muu maailmaga, dial-up, ehk sissehelistamisteenus oli põhiliseks viisiks ettevõtetel ja majapidamistel võrguga ühendust saamiseks. Modemiühendus on ilmselt üks vanimaid kaugühendusi arvutustehnikas. Telefonivõrk oli 1990-ndatel aastatel väga arenenud ja muid võrke lihtsalt ei eksisteerinud. Loomulikult ei ole telefonivõrk andmeedastuseks eriti sobiv, seetõttu kasutati nendel eesmärkidel modemeid, mis moduleerivad akustilist signaali [1] sõltuvalt digitaalsest ja demoduleerivad akustilise signaali digitaalseks. Sellest ka nimi modem – modulaator-demodulaator. Nii muudeti digitaalne signaal kavalalt helisignaaliks ja siis tagasi. Andmete edastaise kiirus oli hästi madal ning ühendus ei olnud stabiilne. Tänaseks selline võrguga ühendamisviis on ajalugu.

Faksimasinad

Teiseks lahenduseks, mis on tihedas seoses telefoniliinidega, faksimasin. Kuigi esimese faksiaparaadi patent oli saadud 1843. aastal Alexander Bain poolt, tarbijate jaoks see muutus populaarseks alles 1980. aastatel [2].

Allikas: https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/141336-33-obsolete-technologies-that-will-baffle-modern-generations

Faks on telegrammi kaasaegsem versioon, mis võimaldas telefoniliini või raadioülekande kaudu kodeeirtult edastada teksti, jooniseid või fotod ühelt telefoninumbrilt teisele. Teksti või pildi saatmisel originaali ala jagatakse suureks hulgaks väikese suurusega elementideks, mis erinevad üksteisest mõne konkreetse parameetri poolest. Seejärel toimub iga elemendi järjestikune mõõtmine ja muundamine elektrivoolu väärtuseks või elektriimpulsside komplektiks ning signaali edastamine sideliini kaudu. Saaja masin muundab vastuvõetud signaali ning salvestab sissetulnud andmed - trükib teksti või pilti välja [3]. Tänasel päeval e-post, internet ja nutitelefonid peaagu asendasid faksimasinad, muutes neid kasutuks. 


Kasutatud allikad:


reede, 4. veebruar 2022

Arvutite andmekandjate areng

 Vajadus salvestada ja hoida andmeid ja informatsiooni on tekkinud veel eelajaloolisel ajal, mida kinnitavad koobastes leitud joonised. Sajandite jooksul andmetesalvesti kuju, suurus ja infohoidmise maht on tunduvalt muutunud. Arvutite ilmumisega mahukate ja lihtsalt kasutatavate andmekandjate arendamine on muutunud eriti aktuaalseks. Oma evolutsioonis salvesti on läbinud kujumuutmise etapid perfokaardist ja -lindist kuni pilveni. Vaatleme mõned nendest andmekandjatest lähemalt. 

Andmete salvestamine magnettraadile

Üheks meetodiks andmete salvastamiseks on magnetiseerida midagi õigetes kohtades ja pärast selle magnetvälja sisse lugeda. Sellel põhimõttel põhineb mälu magnettradil, magnetlilindil, magnettrummelil ja kõvakettal.

Allikas: https://thecode.media/vintage-memory/

Tööprintsiip on sarnane vanade rull-rulli magnetofonide omaga: ühel rullil on traat erimetallist, traat liikumisel teisele rullile läbis magnetist, mis lülitus sisse kui on vaja salvestada 1 ja lülitus välja, kui väärtus on 0. Andmete sisselugemiseks on vajalik samuti magnet, mis püüab need magnetiseeritud väljad kinni [1]. Sarnane tehnoloogia andmete salvestamiseks oli kasutusel lennukites mustades kastides. 

Andmete salvestamine magnettrummelile

Magnettrummel on veel üks viis, kuidas andmeid saab salvestada kasutades magnetit. See on suur ferromagnetiga kaetud metallsilinder, mille ümber oli hulk lugemispeasid, igaüks omal rajal [2].

Allikas: https://www.wikiwand.com/ru/Engineering_Research_Associates

Magnettrummelid olid kasutusel 1950-1960.ndatel seni, kuni nende asemele on tulnud kõvakettad suurema mahuga.

Andmete salvestamine diskidele

CD-plaat ja hiljem DVD-plaat on optiline andmekandja diski kujul. Esimene CD on ilmunud 1982. aastal ja sellele sai mahtuda umbes 700MB andmeid, mis oli tunduvalt rohkem, kui tollajalisel kõvakettal. Digitaalsed andmed salvestatakse sellele plastkandjale mikrosüvendite kujul. Info salvestamine ja lugemine toimub laseriga.[3]

Allikas: https://farm1.static.flickr.com/144/391666511_96a821944d_o.jpg
2002 aastal maailmale tutvustati kaks uut erinevat ja ühildamatud formaati - HD DVD ja Blu-Ray Disc (BD). Mõlema puhul kasutatakse sinise värvi laser lainepikkusega 405nm, mis võimaldab salvestada andmeid suurema tihedusega, seega ka suuremas mahus - kuni 45GB HD DVD plaadil ja kuni 128GB BD diskil [4]. 

Kuigi poodides veel kohtub diske muusikaga ja filmidega, argipäevaselt andmete hoidmiseks me kasutame juba teisi kandjaid - mälupulgad ja pilved. Paljudel kaasaegsetel arvutitel ei ole enam plaatide lugejaid ja ilmselt varsti diskid on ka ajalugu, nagu, näiteks, floppy-diskid.


Kasutatud allikad:

Õngitsemine

  Allikas: [1] Hiljutine kokkupuude õngitsemisega aitas kaasa teema valikul. Ma töötan suures ettevõttes, kus igapäevaselt toimub tihe kirja...